Kommentaar

Tarmu Tammerk | Makstud uudised õõnestavad ajakirjandust (30)

Tarmu Tammerk, ERRi ajakirjanduseetika nõunik, pressinõukogu liige, 22. jaanuar 2017, 19:17
 Teet Malsroos
Poliitiliste valeuudiste levitamine on maailmas suure hoo sisse saanud, tekkinud on justkui omaette tööstusharu. Eestis on olukord hulga rahulikum, aga mitte pilvitu. 

Ajakirjanduse selget pilti teeb ähmasemaks uue näo võtnud reklaam. Tavapärase reklaamplakati või reklaamklipi kõrvale on tulnud sellised reklaami vormid, mida õppimata silm ära ei tunne: sisuturunduse artiklid, sponsoreeritud lood, reklaamtekstid, sulanduvad reklaamid. Sulanduv reklaam on nii sulanduv, et ei saagi aru, et loed kinnimakstud teksti või vaatad tasutud klippi.  

Kus on eristav joon?

Probleem Eesti ajakirjandusele ongi selles, kui mõni meediakanal ei tee oma lugejatele-kuulajatele-vaatajatele selgeks, kus lõpeb ajakirjanduslik sisu ja kust algab reklaam. Sisu ja reklaami vahelise joone märkimata jätmine ei ole aus.

Ajakirjanduseetika koodeks näeb ette, et sisu ja reklaam peavad olema selgelt eristatud. Kui sellist eristamist pole, siis ei saa aru, millal tarbime sõltumatut ajakirjandust, millal aga kinnimakstud materjali. Ajakirjanduse usaldusväärsus kannatab tõsiselt, kui reklaam ja sisu on omavahel sassis.

ERRi uudisteportaal tõi avalikkuse ette, et näiteks kommertskanalis TV3 läheb uudistesaade nii sujuvalt üle reklaamisaateks, et sellest ei anta vaatajale mingil moel märku. Reklaamlugude kohta on firmadele saadetud isegi hinnakirju, kui palju uudistesse pääsemine maksab. Räägime uudistesaates riigieelarvest, presidendi ja kiriku suhtest ja siis, supsti, saadame saatejuhi ühte väga toredasse prillipoodi endale prilliraame valima!

Uskumatu, et käes on aasta 2017 ja näeme sellist ajakirjanduseetika rikkumist. Paraku ei juhtu seda ainult ühes kanalis. Seaduse poole pealt uurib asja tehnilise järelevalve amet. Seadus ei luba uudistesaateid sponsoreerida ega varjatud reklaami esitada.

Kommertsringhääling ja eralehed elavad suurel määral reklaamist, aga reklaam tuleb märgistada.

Kogu maailma meediaettevõtted tunnevad majandusraskusi, otsivad uusi ellujäämis- ja hea ajakirjanduse tegemise võimalusi.

Seetõttu otsitaksegi uusi nippe, kuidas inimestele reklaami esitada nii, et nad sellest eriti arugi ei saaks. Kitsikuse tõttu ei tohi aga ajakirjanduseetikat nurka visata.

Kõige labasem ja taskuvarguse tüüpi juhtum on lihtsalt reklaami sildi ärajätmine. Peenem on asi siis, kui reklaamartikli juures on vaevumärgatav viide „sisuturundus“ või muu salasõna, mida enamik inimesi ei tea. Eriti keeruline on meediatarbijale see teema portaalides (eriti telefonist lugedes): väike kiri „sponsortekst“ või „sisuturundus” jääb märkamata ja inimene arvab, et luges ajakirjandusväljaande läbiuuritud soovitust mingi uue teenuse kohta. Tegelikult oli see ühe firma  kinni makstud tekst, kus ajakirjandustõe otsimisega polnud mingit pistmist.

Segadust külvavad lisalehed, millest pole aru saada, kas lehte saamiseks tuli kellelgi toimetusele maksta või on see ajakirjanike analüüs.

Kuidas käitub ERR?

Erinevalt kommertsmeediast ei ole ERRis reklaam lubatud. Avalik-õigusliku meedia sissetulek Eestis tuleb riigieelarvest. ERRis ei tutvustata tooteid ega teenuseid raha eest. Lubatud on tarbijaajakirjandus, kus ajakirjandusliku valiku kaudu võrreldakse eri ettevõtjate tooteid. ERRis edastatakse kultuuriteateid ja sotsiaalse sisuga üleskutseid („Kanna helkurit!“).

Harvadel juhtudel on ERRi kanalite eetris olnud ka lugusid, mis kipuvad olema liigselt reklaami moodi või kus vaataja ei saa hästi aru ajakirjanduslikust valikust, ent need ei ole kunagi makstud lood ega uudistega.

Ka ERRi saadetes peab saama rääkida konkreetsetest kaupadest ja teenustest, tehes seda aga nii, et see poleks reklaam, vaid sisuline lähenemine.

Ajalehetoimetaja küsis, miks ETV „Ringvaates“ võib vorsti süüa, aga kui seda tehakse kommertskanali uudistesaates, siis on probleem?

Kui meelelahutussaates „Ringvaade“ võrreldakse eri firmade toodangut, on see üldjuhul tarbijaajakirjandus, mis peaks aitama inimestel leti ees valikuid teha. Kui aga kommertskanali uudistesaates võrreldakse ühe ja sama lihatööstuse viit vorsti, on see kas mõttetu tegevus või reklaam ühele tootjale. Ning meenutan, et uudislugude sees ei tohi üheski kanalis reklaami olla. 

Mida teha? Esiteks peaks kõik toimetused oma auditooriumi huvides kinni pidama ajakirjanduseetika reeglist, et reklaam ja sisu on selgelt eristatud. Mingeid uusi reegleid pole vaja leiutada. Olemas on ühingu Korruptsioonivaba Eesti käsiraamat ajakirjanike huvide konflikti ärahoidmiseks, kust leiab juhtnööre segaste juhtumite puhul. 

Teiseks on abi avalikust arutelust ja inimeste meediateadlikkusest. Juba praegu on näha, et mitu meediakanalit on astumas paranemise teele. Reklaam on meediasüsteemi osa, aga see ei tohi seguneda ajakirjandusliku sisuga. Uudised on ajakirjanduse selgroog, seda ei tohi vigastada ega asjatult koormata.

30 KOMMENTAARI

a
aga! miks ei vasta reeglistikule? 24. jaanuar 2017, 23:32
Evelin ilvese kinnimakstud tegevuse arvustamine ei vasta reeglistikule.
t
Tundub, et mõni grupp 24. jaanuar 2017, 09:18
Mõni meediagrupp on laienenud ärisse ja siis leiab sealt pidevalt sellist kraami. Näiteks reklaami oma portaalidele teistele portaalidele-lehtedele. Päris paha hakkab neid lugedes.
Loe kõiki (30)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee