Maailm

Kas Donald Trumpi varitseb tõepoolest kusagil mõrvar? (19)

Allan Espenberg, 21. jaanuar 2017, 04:00
AMETIVANNET ANDMAS: USA 45. president Donald Trump (70) andis kohaliku aja järgi eile keskpäeval Washingtonis Kapitooliumi trepil ametivande, milles lubas täita ustavalt Ühendriikide presidendi ülesandeid ning hoida ja kaitsta sõnas ja teos Ameerika põhiseadust. Kahte piiblit hoiab tema abikaasa Melania. Paremal seisab nende ühine poeg Barron. Foto: AFP / Scanpix
Donald Trumpi vastuolulisest isikust sõltumata on Ameerika Ühendriikide presidendi amet üsna ohtlik ettevõtmine, sest vähemalt pooltele senistele USA presidentidele on tehtud tapmiskatseid. Mõni president on õnnestunud tema ametiajal ka tappa. Seetõttu on tõstatunud küsimus, kas Trump suudab oma nelja-aastase ametiaja edukalt ja peaasi – elusalt vastu pidada.

AMETIVANNET ANDMAS: USA 45. president Donald Trump (70) andis kohaliku aja järgi eile keskpäeval Washingtonis Kapitooliumi trepil ametivande, milles lubas täita ustavalt Ühendriikide presidendi ülesandeid ning hoida ja kaitsta sõnas ja teos Ameerika põhiseadust. Kahte piiblit hoiab tema abikaasa Melania. Paremal seisab nende ühine poeg Barron. Foto: AFP / Scanpix

Pole vist olnud ühtki USA presidenti, keda juba ammu enne ametisseastumist oleks nii palju sõimatud ja ähvardatud kui Trumpi. Talle on saadetud sotsiaalvõrgustikes nii vihaseid läkitusi kui ka tapmisähvardusi.

Seetõttu on ajakirjanduses, eriti USA meedias pikemat aega arutatud Donald Trumpi võimaliku atentaati üle.

Ameerika Ühendriigid on alati paistnud silma ebastabiilsete ja kuulsusjanuliste inimestega, kelle eesmärk on minna ajalukku massimõrvaritena.

Samal teemal

USA professorid Willard Oliver ja Nancy Marion avaldasid 2010. aastal raamatu "Tappa president" (Killing the President. Assassinations, Attempts, and Rumored Attempts on U.S. Commanders-in-Chief).

Autorite sõnul võib USAst alati leida inimesi, kelle arvates muudab presidendi tapmine maailma paremaks ja ajalookäigu helgemaks. Viimased presidendid, kes surid ametipostil, olid John Kennedy (1963, mõrv) ja Franklin Delano Roosevelt (1945, loomulik surm).

Kuna Trump on viimase aasta jooksul solvanud paljusid ühiskonnakihte ja üksikisikuid, siis pole sugugi võimatu, et kusagil leidub vähemalt üks neeger, moslem, naine, latiino, homoaktivist või veel keegi, kes haarab relva ja seab sammud Trumpi poole, et teda tappa.

Juba on mõni tapmiskatse ka korraldatud, kuid senini on need olnud sedavõrd hädised, et neid atentaatideks pidada oleks patt.

Välistatud ei ole loomulik surm

Briti südamearst Patrick Heck näiteks väidab, et Trumpil on suur risk surra Valges Majas infarkti. Doktor Karen Morton aga kahtlustab, et Trumpile võib tervise mõttes saatuslikuks saada tema noor abikaasa, kes nõuab mehelt palju aega ja energiat.

Trumpi ihuarst Harold Bornstein on aga väitnud, et presidendi tervis on suurepärane. Samas on teisal väidetud, et Trump kaalub üle saja kilo, mis on liig isegi temasuguse pikakasvulise mehe kohta.

On ähvardatud, et Trumpi surma võib põhjustada lennukatastroof või muu õnnetusjuhtum, mis võib olla nii stiihiline kui ka organiseeritud. Ajakirjanik Stephen Lendman oletab: "Võib-olla on tema tapmise plaan juba valmis, aeg ja kuupäev paika pandud ning sobiv patuoinas välja valitud?"

Ka Islamiriik tahab anda oma panuse Trumpi tapmiskampaaniasse. Igatahes detsembris avalikustatud videos lubab ISIS uurida presidendi tapmisvõimalusi ja võimalusel selle asja ka ette võtta.

Võimatu pole ka Trumpi vastane riigipööre, mille käigus võib president hukkuda. Washington Post on näiteks kutsunud Trumpi kiiremas korras kukutama. Senini pole USA ajaloos veel ühtki sõjaväelist riigipööret toimunud, kuigi ilukirjanduses on seda võimalust mitmelgi korral kasutatud.

Ka kõikvõimalikud astroloogid ja selgeltnägijad on ennustanud Trumpile peatset surma – esijoones atentaadi tulemusel, kuid soolapuhujate sõnad on harva teoks saanud. Näiteks ennustab Mehhiko prohvet Antonio V?zquez Alba, et Trumpi püütakse 12 lähikuul kolm korda tappa, kuid ta jääb ellu.

Suu tuleb sulgeda – kaudselt või otseselt

Paljudes mikroblogides on avalikult esitatud üleskutseid Trumpi tapmiseks. Ühes Breitbartis ilmunud artiklis väideti, et selliste kirjete autoriteks on enamasti neegrid. See on aga arvatavasti seotud meediakampaaniaga, milles Trumpi süüdistatakse rassismis.

USA tuntud karikaturist Scott Adams on märkinud, et ajakirjanduses rõhutatud sarnasused Trumpi ja Hitleri vahel kujutavad Trumpile tõsist ohtu. "Väga paljud meediaväljaanded usuvad, et Trumpist saab järgmine Hitler, kuid Hitleri tapmine võib ju moraalselt olla õigustatud," arutles Adams oma blogis.

Tema sõnul olid Trumpi jaoks eluohtliku olukorra loomises süüdi eeskätt meedia, ühiskond ja teised presidendikandidaadid.

Veebilehekülgedel pole haruldased pealkirjad ? la: "Kas Trumpi ootab vendade Kennedyte ja Martin Luther Kingi saatus?" Mitu autorit ongi rõhutanud, et Trump võidakse tappa samamoodi nagu omal ajal Kennedy, kuna Trump ei pea USA poliiteliidist lugu ja on ähvardanud võimukoridoride kõik saladused avalikkuse ette tuua.

Kõige rohkem kardetakse Ameerikas seda, et tehakse korrektiive 11. septembri terrorisündmuste ametlikus versioonis. Nii olevat vähemalt viimase poole aasta jooksul olnud poliitilise ja ärieliidi eesmärk mitte lubada Trumpi presidenditoolile, väitis raadiosaatejuht ja blogija Dave Hodges.

Nüüd, kui see on aga juba juhtunud, siis tahetakse tema suu sulgeda (esialgu arvatavasti pigem kaudses mõttes). Seejuures kahtlustatakse, et isegi CIA võib plaanida Trumpi mõrvamist, kui olukord läheb mõne seltskonna jaoks eriti kriitiliseks.

Kunagine maadleja ja poliitik Jesse Ventura rääkis juba mullu suvel, et Trump peab asepresidendiks valima inimese, keda valitsevad ringkonnad ja poliitiline eliit kardaks ja vihkaks rohkem kui Trumpi. "Kui ta nii ei tee ja valib lugupeetava vabariiklase, siis pole midagi imestada, kui ta tapetakse," hoiatas Ventura.

Teisalt on avaldatud arvamust, et Trumpi tapmine pole üldsegi hea variant, kuna see teeks presidendist märtri ja nihutaks USA poliitikat veelgi rohkem paremale, mille tulemusel saaks uueks presidendiks äärmusparempoolne.

See juhtuks siis, kui tapjaks oleks ameeriklane. Kui aga Trumpi peaks tapma välismaalane, siis võib alguse saada sõda.

On arutatud ka kaksikmõrva üle, kui koos Trumpiga saaks otsa peale teha ka Mike Pence’ile. Kuid see on erakordselt ebatõenäoline ja sellel pole ka suurt mõtet, sest nende kahe surma korral tõuseks presidendiks esindajatekoja spiiker, kuid temagi on vabariiklane. Seega ei õnnestu vabariiklasi mingi nipiga võimult eemale tõrjuda.

Tavaameeriklased avaldavad arvamust

Veebiküljel Quora on esitatud küsimusi Trumpi võimaliku saatuse kohta, eelmisel suvel näiteks: "Kui suur on tõenäosus, et Trump tapetakse pärast seda, kui temast on saanud USA president?" Vastuseid oli igasuguseid, kuid enamasti olid need siiski Trumpi vastu.

Vincent Beauregard: "Loodan, et pole mingit võimalust. Küll ta maksab oma ülbuse eest veel ränka hinda. Nendest, kes karjusid tema toetuseks täna kõige kõvemini, saavad homme inimesed, kes hakkavad teda kogu hingest põlgama."

Lee Ballentine: "Väga väike võimalus. Salateenistus saab oma tööga väga hästi hakkama. Kui me, ameeriklased, oleme nii lollid, et valime presidendiks Trumpi, siis saab tema peamiseks probleemiks mitte ellujäämine, vaid töö tegemine, milleks pole ta absoluutselt kõlblik."

Tom Groves: "Esmapilgul on võimalus suur. Arvan, et umbes 10%."

Bob Jones: "Ma poleks üllatunud, kui keegi teeks seda, sest olukord muutub veelgi halvemaks, kui ta saab presidendiks."

Peter Woolston: "Ma ei usu, et ta tapetakse. Ta sureb loomulikku surma."

Ashley Kim: "Arvatavasti on šansid pisikesed, kuigi ma loodaksin, et need oleksid suured. Inimene, kes tapab Trumpi, saaks silmapilkselt kangelaseks."

Jack Greenspan: "Kindlasti tapetakse, sest ta on nii paljusid inimesi sõimanud."

Armetu ja naeruväärne atentaadikatse

HÄDAVARES: Mullu 18. juunil võtsid politseinikud Las Vegases kampaaniaürituse ajal kinni 20aastase inglase Michael Steven Sandfordi (paremal), kes oma sõnul soovis presidendikandidaat Donald Trumpi mõrvata.Foto: Reuters / Scanpix

Kui mitmel korral on Donald Trumpi püütud viimasel ajal tappa, pole avalikustatud, kuid viimase aasta jooksul on siiski mõni intsident ette tulnud. Nendest juhtumitest peabki rääkima kui intsidentidest, sest atentaatide mõõtu need välja ei anna.

Nii on teada, et eelmise aasta 18. juunil oli 20aastane inglane Michael Steven Sandford ühe kampaaniaürituse ajal Las Vegases presidendikandidaati Trumpi püüdnud mõrvata.

Kuid kuna tal endal relva polnud (tapma minnes pole tapjal relva!), siis olevat ta üritanud varastada tulirelva Trumpi miitingut turvanud politseinikult, kuid ei saanud sellega hakkama ja turvamehed võtsid ta kinni.

Sandfordi kinnitusel olevat ta Trumpi tapmist kavandanud umbes aasta või vähemalt mõelnud selle peale. Kui see vastab tõele, siis oli tegu päris tõsise põrumisega. Pealegi oli mees rääkinud, et tulistada ta ei oskavat ja olevat laskmist alles eelmisel päeval esimest korda lasketiirus õppimas käinud.

Samas oli Sandford uurijatele rääkinud, et ta teadis, et jõuab relvast lasta vaid ühe või kaks korda. Teisalt oli ta valmis Trumpi tapmise või haavamise eest ka surema. Ta oli tunnistanud, et kui poleks julgenud Trumpi vastu välja astuda Las Vegases, siis oleks ta tapmiskatse ette võtnud Trumpi järgmisel üritusel – Phoenixis, kuhu ta oli juba pileti muretsenud.

Kõigi asjaolude tõttu (pole relva ega kindlat plaani, tulistada ei oska) oli hädavaresest Sandfordi käitumine Trumpi üritusel pigem spontaanne kui organiseeritud ning seda väidetavat atentaati eriti tõsiselt ei võetud.

Pealegi kaitsesid tollal Trumpi peale isiklikele ihukaitsjate veel ka riigi eriteenistused, mistõttu temani jõudmine oleks olnud erakordselt raske. Ka Trump ei pööranud sellele väidetavale tapmiskatsele vähimatki tähelepanu ega kommenteerinud seda.

Ajakirjandus suhtus sellesse sündmusesse alguses samuti üsna leigelt, avaldades sellest vaid lühiuudiseid, kuid hiljem hakkas avalikkus nõudma rohkem infot ja meedia oli sunnitud välja andma tõsisemaid materjale, esseesid ja analüüse ning jutustama Sandfordi eluloost, perekonnast ja hobidest.

Saadi teada, et Sandford oli enne seda vahejuhtumit elanud USAs Californias ligi kaks aastat, kuid olnud seal ebaseaduslikult. Ta oli ka töötu ja veetis oma päevi autos elades, tema lemmiktelesarjaks oli olnud "Robotisõjad".

Ka kohus ei võtnud Sandfordi sõnu tapmise kohta eriti tõsiselt, kuigi ta tunnistas end süüdi Trumpi ründamissoovis.

Tapmiskatse eest oleks võidud ta saata trellide taha 20 või isegi 30 aastaks, kuid kohus nägi temas üksnes valimisürituse nurjajat ja haiget inimest (tal on autism, obsessiiv-kompulsiivne häire, raske depressioon, krambid, südamehaigused, Crohni tõbi) ja karistas teda kõigest üheaastase vanglakaristusega.

Pärast karistusaja äraistumist deporteeritakse mees kodumaale Suurbritanniasse.

USA presidenti on alati tappa tahetud

USA presidendid on sageli olnud atentaatide sihtmärgiks. Neli presidenti – Abraham Lincoln (1865), James Garfield (1881), William McKinley (1901) ja John Kennedy (1963) hukkusid oma ametiajal mõrtsuka käe läbi.

Kõige kõmulisem ongi Kennedy tapmine 1963. aastal Lee Harvey Oswaldi poolt, kuna sellega on seotud hulk vandenõuteooriaid.

Vabariiklasi tapetakse sagedamini kui demokraate: olid ju neljast tapetud presidendist kolm vabariiklased. Teatavasti on ka Trump vabariiklaste leeris.

Viimase aja üks tõsisemaid tapmiskatseid pandi toime 1981. aastal Ronald Reagani vastu, kui vaimselt ebastabiilne ja kuulsust ihanud John Hinckley haavas raskelt presidenti. See juhtus vaid kaks kuud pärast seda, kui Reaganist oli saanud president. Atentaat suurendas tugevasti Reagani populaarsust.

Ka viimased presidendid – Bill Clinton, George W. Bush ja Barack Obama on mitu korda olnud hädas atentaaditegijatega, kuid nad pole kannatada saanud. Näiteks Obama vastu olevat kavandatud alates 2008. aastast umbes paarkümmend tapmiskatset. Clintonit olevat püütud tappa aga umbes 30 korral.

Tapmiskatse, mida tegelikult ei olnud

Novembrikuust pärineb veel üks teade võimalikust atentaadist. Esialgu teatas presidendi poeg Donald Jr Twitteris, et Nevada osariigis Reno kohtumise ajal 5. novembril toimunud vahejuhtumit võib pidada tema isa tapmiskatseks. Seejuures vaatas poeg isa esinemist telerist ega viibinud kohapeal.

Videolt on tõepoolest näha, kuidas ihukaitsjad varjavad oma kehadega Trumpi ja viivad ta kiirustades lavalt minema. Esimene mõte seda nähes olekski olnud, et ju on kusagil mõni relvamees liikvel. Mõni minut hiljem naasis Trump siiski tribüünile, et oma kõne lõpetada.

Hiljem rääkis Trumpi kampaaniajuht Kellyanne Conway, mis tegelikult oli juhtunud. Nimelt olid Trumpi ihukaitsjad märganud rahvamassis kahtlast isikut ja oletanud, et see mees võib paha peal väljas olla.

Arvatavasti olevat just tema, aga võib-olla ka keegi teine hõiganud: «Gun!» Igaks juhuks toimetatigi Trump inimeste silme alt mõneks ajaks minema.

Hiljem võeti kahtlusalune Austyn Crites kinni, kuid mingeid tõendeid atentaadi kohta ega ka relva polevat tema juurest leitud. Mees lasti minema, kuid kuuldused elasid netimaailmas oma elu.

Omapärase teoga sai detsembris hakkama 38aastane Justin Barkley, kes pärast taksojuht William Schumacheri tapmist olevat olnud veendunud, et tegi otsa peale Donald Trumpile. «Ma tulistasin ja tapsin Donald Trumpi sihilikult, teadlikult ja väga uhkelt,» teatas mees.

REAGAN SAI HAAVATA: Viimane tõsisem tapmiskatse pandi toime 30. märtsil 1981. aastal Washingtonis Ronald Reagani vastu, kui vaimselt ebastabiilne ja kuulsust ihanud John Hinckley tulistas presidenti, kes sai raskelt haavata.Foto: Getty Images
REAGAN SAI HAAVATA: Viimane tõsisem tapmiskatse pandi toime 30. märtsil 1981. aastal Washingtonis Ronald Reagani vastu, kui vaimselt ebastabiilne ja kuulsust ihanud John Hinckley tulistas presidenti, kes sai raskelt haavata.Foto: Ron Edmonds

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee