Eesti uudised

Pakosta: pangad peavad lapsevanemat suurema riskiga laenajaks (12)

Toimetas Gerly Mägi, 20. jaanuar 2017 12:32
Liisa PakostaFoto: TEET MALSROOS
Võrdõigusvolinik Liisa Pakosta tuvastas, et lastega peredel on tunduvalt keerulisem saada eluasemelaenu. Pank aga näeb lastega peredes võimalikku ohtu maksukohustusest kõrvale hiilimiseks. 

Pakosta sõnul ei saa pangast eluasemelaenu taotlev vanemahüvitisel lapsevanem laenu sama sissetuleku korral samadel tingimustel nagu täiskasvanu, kes ei kasuta lapsehoolduspuhkust.

Pank aga näeb vanemast ja tema tööandjast mittesõltuvat riski – pärast vanemahüvitise lõppu ei ole lapsele garanteeritud lasteaia- või hoiukoht ja vanem võib määramatuks ajaks jääda ilma sissetulekuta, sest ta ei saa väikse lapse kõrvalt tööle naasta.

Volinik hindas panga riskihinnangut proportsionaalseks, ent tuvastas, et diskrimineeriva olukorra on tekitanud osade omavalitsuste tegevusetus. Koolieelse lasteasutuse seaduse kohaselt peaksid omavalitsused tagama lasteaia või -hoiukoha vanema soovil esimesest tööpäevast alates lapse pooleteiseaastaseks saamisest.

Lisaks tegi volinik haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku seaduse täiendamiseks selliselt, et lapsevanema jäämine sissetulekuta temast endast mitteolenevatel põhjustel oleks välistatud.

Pakosta sõnul tuleb mõlemal juhul lõpetada kaudne diskrimineerimine. Keelatud on nii otsene kui ka kaudne diskrimineerimine lapsevanemaks olemise tõttu.

"Kaudne diskrimineerimine on pealtnäha neutraalne olukord või seadusesäte, mis aga tegelikkuses asetab lapsevanemad võrdlusgrupiga võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Antud näites olid võrdlusgrupiks sama sissetulekuga inimesed, kellest ühed kasutavad vanemahüvitisega tasustatud lapsehoolduspuhkuse võimalust ja teised mitte."

Pakosta pakkus välja variandi olukorra kiireks lahendamiseks. Tema sõnul võiks omavalitsused anda pangale garantii, et perelisa tõttu eluasemelaenu taotlenud lapsevanem saab võimaluse tööle naasta. 

"Sellise kinnituse abil võidaks kõik osapooled – vanem saab soovitud ajal tööle naasta, riigi ja kohaliku omavalitsuse eelarvesse hakkab laekuma maksutulu, pangal väheneb risk ja noor vanem saab laenu võtta teiste sama sissetulekuga inimestega võrdsetel tingimustel," julgustas Pakosta.

"Loomulikult on lõplikuks lahenduseks vaja tagada, et kõik lapsed saaks neile sobiva lasteaia- või hoiukoha seaduses määratud ajal ehk soovi korral koheselt lapsevanema tööle naasmisel.

Lisagarantiiga vajab ilmselgelt täiendamist ka koolieelse lasteasutuse seadus, kuna senimaani on mitmed väikelapsega pered jäetud sunnitult sissetulekuta. On peresid, kes soovivad last kauem kodus kasvatada ja kellel on see ka majanduslikult võimalik, ent seadus ja igapäevane praktika peavad tagama turvatunde ka neile, kes soovivad tööd ja pereelu ühitada või kellel on see vajadus majanduslikel põhjustel. Igatahes on turvatundel oluline osa ka iibe kasvul," rõhutas volinik.

Oma kirjas omavalitsustele rõhutab Pakosta, et seadusejärgne pole ka olukord, kus lasteaiakohta pakutakse näiteks alles uue õppeaasta algusest. "Lapsed saavad pooleteiseaastaseks piltlikult öeldes aastaringi ja seega tuleb seaduse kohaselt ka aastaringi lasteaia või -hoiukohti neid vajavatele lastele pakkuda, et vanem ei jääks sunnitult sissetulekuta."

Ühtlasi julgustab volinik sarnase murega laenutaotlejaid pöörduma oma elukohajärgsesse omavalitsusse vastava kinnituskirja saamiseks, et oma riskitaset laenuvõtjana vähendada.

"Usun, et omavalitsused, pangad ja laenutaotlejad leiavad koostöös lahendused, mis lõpetavad väikelaste vanemaid diskrimineeriva olukorra eluasemelaenude võtmisel," on Pakosta optimistlik.

"Enamik omavalitsusi suudab sobivat lasteaiakohta pakkuda kohe, kui vanem seda kohta vajab, ent kõvasti arenguruumi on puuetega laste osas," kinnitab Pakosta seadusejärgset omavalitsuse kohustust pakkuda sobivat lastehoidu ka erivajadustega lastele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee