Maailm

VILEPUHUJATE VÕIT: Obama kingib Chelsea Manningule vabaduse (8)

Aadu Hiietamm, 19. jaanuar 2017, 04:00
VILEPUHUJAD RÕÕMUSTAVAD: WikiLeaksi toetajad on pidevalt nõudnud Chelsea Manninagule vabadust. Oodata ei ole enam kaua, sest president Barack Obama värske otsus lühendas Manningu vanglakaristust 28 aasta võrra.Foto: Reuters / Scanpix
Ametist lahkuv USA president Barack Obama otsustas kinkida WikiLeaksi informaatorile Chelsea Manningule vabaduse. Täpsemalt lühendas president Manningu vanglakaristust 35 aastalt seitsmele. See tähendab, et ta pääseb vabadusse juba 17. mail. 

USA sõjaväekohus mõistis WikiLeaksi informaatori Bradley Manningu 2013. aasta 21. augustil 35 aastaks vangi. Prokurör oli nõudnud koguni 60 vangla-aastat.

Samal teemal

Pärast kohtuotsust teatas Bradley Manning, et soovib vahetada sugu ja palus end edaspidi kutsuda Chelsea Manninguks. 2014. aasta aprillis rahuldas Leavenworthi maakonna piirkonna­kohtunik David King Manningu nimevahetustaotluse. 2015. aasta veebruaris andis USA armee talle ka loa saada soovahetuseks vajalikku hormoonravi. 

Töötas luureanalüütikuna 

Bradley Manning vahistati 26. mail 2010. Ta oli siis vaid 22aastane. Reamees töötas vahistamise ajal Iraagis Bagdadi lähistel baasis luureanalüütikuna ja tööst johtuvalt oli tal juurdepääs salajastele dokumentidele. Süüdistuse järgi lekitas Manning WikiLeaksile ligemale 750 000 saladokumenti.

Advokaatide sõnul leidis Manning, et USA sõdurid panid Iraagis ja Afganistanis toime kuritegusid ning arvas, et ameeriklased peavad teadma tõde. Teisisõnu, Bradley Manning käitus kui heade kavatsustega naiivne humanist.

Muu hulgas tuli just tänu temale avalikuks video, mis näitas USA helikopteri Apache rünnakut tsiviilisikutele Bagdadis 2007. aastal. Selles rünnakus hukkus 12 inimest, nende seas ka agentuuri Reuters fotograaf.

Esmalt ähvardas teda kuni 136 aastat vanglakaristust, kuid süüdistaja piirdus lõppsõnas 60 vangla-aasta nõudmisega. Kohus piirdus 35 aastaga.

WikiLeaksi toetajate arvates ei teinud Manning muud, kui paljastas vilepuhujana USA armee seaduserikkumisi ja kuritarvitusi, ning on seepärast poliitvang

Chelsea Manning kannab karistust Kansase osariigis Fort Leavenworthi sõjaväevangla üksikongis. Ta on kahel korral üritanud enesetappu. Juba 2013. aastal esitas ta president Obamale armuandmispalve. 

Londonis Ecuadori saatkonnas end viiendat aastat varjav WikiLeaksi asutaja Julian Assange tervitas Barack Obama otsust lühendada Chelsea Manningu vanglakaristust. "Ma olen seisukohal, et demokraatia ja õiguskorra õitsengu nimel peaks USA valitsus kohe lõpetama sõja vilepuhujate ja väljaandjatega nagu WikiLeaks ja ma ise," rõhutas Assange. Kui veel eelmisel nädalal oli WikiLeaksi asutaja taas avaldanud valmisolekut soostuda enda väljaandmisega USAsse tingimusel, et Obama annab Manningule armu, siis nüüd ta enam oma lubadust ei meenutanud.

Teine tuntud vilepuhuja, 2013. aastal Hongkongi kaudu Venemaale põgenenud Edward Snowden tänas Twitteri vahendusel president Obamat langetatud otsuse eest. Ka Snowden pöördus mullu Barack Obama poole armuandmispalvega. Valge Maja pressiesindaja Josh Earnest nentis seejärel, et Edward Snowden seadis oma tegevusega ohtu ameeriklaste elud ja USA julgeoleku ning talle saab kodumaale tagasipöördumisel lubada vaid võimalust õiglaseks kohtuprotsessiks.

USA vabariiklased väljendasid seoses Manningule vabaduse kinkimisega pahameelt.

"Chelsea Manningu reeturlikkus seadis ohtu ameeriklaste elud ja paljastas meie riigi mitmed olulised saladused. President Obama lõi väga ohtliku pretsedendi, et kuritegude eest jäävad karistamata need, kes seavad ohtu riikliku julgeoleku," kuulutas kongressi esindajakoja spiiker Paul Ryan.

"Me ei tohi mingil juhul kohelda reetureid märtritena. Ma ei mõista, kuid president väljendab erilist kaastunnet kellegile, kes seadis ohtu meie sõdurite, diplomaatide ja luuretöötajate elud," sekundeeris Ryanile Arkansase osariigist valitud senaator Tom Cotton.

Chelsea Manning on vähemalt kolmel aastal esitatud ka Nobeli rahuauhinna kandidaadiks, kuid Norra Nobeli komitee ei ole teda selle kõrge autasu vääriliseks pidanud. 

Venemaa pikendas Snowdeni elamisluba 

Eelnevalt oli Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Maria Zahharova kirjutanud Facebookis, et Snowdeni elamisluba pikendati paari aasta võrra. Zahharova kirjutas sellest vastusena USA Luure Keskagentuuri endise asedirektori Michael Morelli seisukohavõtule, et Venemaa presidendil on suurepärane võimalus Snowdeni väljaandmisega teha kingitus reedel ametisse astuvale USA presidendile Donald Trumpile. "Kõige naljakam on, et CIA endine asedirektor ei tea, et Snowdenil pikendati äsja elamisluba paari aasta võrra," kuulutas välisministeeriumi ametlik esindaja.

USA Luure Keskagentuuri (CIA) ja riikliku julgeolekuameti (NSA) endine kaastöötaja Edward Snowden pani maailma kihama 2013. aasta juuni algul, kui ta avalikustas NSA ebaseadusliku nuhkimisprogrammi PRISM. Snowden viibis sel ajal Hongkongis. Vahistamise kartuses lahkus ta Hongkongist ja saabus 23. juunil Moskvasse Šeremetjevo lennujaama. Sinna jäi ta kuni 1. augustini, kui Vene võimud andsid talle ajutise varjupaiga esmalt aastaks ja seejärel kolmeks aastaks elamisloa.

Edward Snowden Foto: Reuters / Scanpix

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee