Eesti uudised

Mida põnevat leiab CIA vanadest dokumentidest Eesti kohta? (13)

Mattias Tammet, 18. jaanuar 2017 15:22
Foto: CIA arhiiv
USA luure keskorganisatsioon CIA tegi eile oma dokumendiarhiivi veebis avalikult ligipääsetavaks. 

Arhiiv koosneb CIA dokumentidest, mis kuuluvad USA seaduste kohaselt avalikustamisele, kui nende kirjutamisest möödub 25 aastat. Seega peaks andmebaasis olema nüüd ligipääs dokumentidele, mis pärit aastast 1991 või varem. 

Osad avaldatud dokumendid on endiselt osaliselt tsenseeritud. Näiteks ei leia Nõukogude Eestist pärit dokumentidest enamasti allikate nimesid ega hüüdnimesid ning täpseid kuupäevi, millal info koguti. 

Sama arhiiv oli tegelikult avalikkusele kättesaadav ka varem, kuid selle jaoks tuli lennata kohale USA rahvusarhiivi kontorisse Marylandi osariigis, mida mõistagi jõudsid teha vaid vähesed. 

Aadressil https://www.cia.gov/library/readingroom/ saab CIA arhiivist huvitavaid dokumente ka ise otsida. Andmebaasist pääseb täna ligi umbes 930 000 dokumendile. 

Noppeid Eesti kohta

* 1953. aastal koostatud hinnang Eesti NSV elukalliduse kohta. Allikas tunnistab, et sai enamiku informatsioonist kusagilt Abja vallast ja Viljandist. Autori hinnangul on tarbekaupade hinnad Eestis igal pool väga sarnased, välja arvatud Tallinnas, kus need on paari kopika võrra kõrgemad. "Kolmekäigulise eine keskmine hind on kolmanda astme restoranis viis või kuus rubla. Võileib maksis 1,5 rubla ja külm hamburger 2 rubla," kirjeldab autor. "Ehkki suuremates linnades olid head hotellitoad avalikkusele ligipääsetavad, ei olnud neisse toa saamine ilma altkäemaksuta tegelikult lihtne." Seejuures on CIA tsenseerinud hotellides elamise täpsemaid hindu. Samas märgitakse, et liiter viina maksis 50 rubla ehk umbes sama palju kui pool kilo piimašokolaadi. 

* 1965. aastal kirjutatud dokument kirjeldab, kuidas endisel Keila-Joa lennuväljal on ennast sisse seadud raketibaas. CIA on baasist koostanud ka esialgse detailse skeemi, kuna ehitus jätkus. Märgitakse, et osa ehitusest meenutab sarnaseid baase mujal Nõukogude Liidus. Näha - kas satelliidipiltidelt või muul moel, ei selgu - on küll raketilaskeplatvormid, ent mitte rakettide tüüp. 

* 1988. saadetud telegramm, milles märgitakse, et Eestis trükitud telekavas on esimest korda välja toodud ka Soome TV kava. "Seda käiku saab näha kui Glasnosti järjekordset vilja," kirjutatakse teates. 

* 1983. aasta ülevaade rahvarahutustest Nõukogude Liidus. Raport märgib, et kuigi Washington Post väitis hiljutises artiklis, et Poola rahutuste edasi kandumist Eestisse pole veel näha olnud, siis tegelikult on olukord närviline. "Tegelikult näitavad minu andmed, et Eestis on toimunud umbes 9 streiki, 18 demonstratsiooni, 5 tänavarahutust ja 7 juhtumit poliitvägivallaga - sealjuures 3 kohaliku kommunistliku partei juhi Karl Vaino tapmiskatset," selgitab allikas. 

* Tõenäoliselt 50ndatel või 60ndate alguses kirjutatud raport Nõukogude sõjaväe kohta Eestis. Ära märgitakse erinevad rannakaitsekahurid ning ka see, et hiljuti Saaremaale rajatud baas on tõenäoliselt uudne "raketipataljon." Enim muret tundub autorile valmistavat Paldiski. "Kõik Eesti rahvusest tsiviilisikud evakueeriti siit juba pika pika aja eest. Volitamata isikutel pole siia lubatud tulla, karistuseks on kohapeal mahalaskmine," tõdeb autor. 

* Teadmata ajal kirjutatud lühike memo Eesti emigrantidest USAs, kellest ühest sai CIA informaator. Väidetavalt olid kaks emigranti (Eerik Heine ja Jüri Raus) omavahel tülli läinud, sest teine nimetas esimest Nõukogude agendiks. CIA tunnistas mingil põhjusel, et Raus töötab nende heaks ning jagab neile oma endisest kodumaast infot. Seda, kas neil on mingi seos Heinega, keeldus CIA toona kommenteerimast. 

* 1953. aastal avaldatud hinnang üldisele elukvaliteedile Eesti NSVs. Autor on tõenäoliselt kodumaalt põgenenud eestlane. "Kirikud on Eestis endiselt avatud," tõdeb autor, kuid lisab: "Enamik noori ei julge kirikus käia, kuna partei religiooni- ja kirikuskäimise vastane propaganda on nii tugev. Valdavalt jätkvavad kirikus käimist vaid vanainimesed." Eestis olevat palju kerjuseid - eriti raudteejaamade juures - aga mitte nii palju kui "ülejäänud Venemaal," nagu autor Nõukogude liitu korra nimetab. 

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee