Eesti uudised

Geoloog Eesti märgist: rändrahn on nagu eestlane – ürgne vett, vilet, tuld, tõrva ja jääd näinud vennike 

Aivo Averin, 17. jaanuar 2017 04:00
EESTI SUURIM: Rändrahnude asjatundja Juho Kirs seisab Eesti suurima rändrahnu Letipea Ehalkivi juures.Foto: Igor Tuuling

"Nüüd on ta meil siis jälle olemas. Eesti oma märk. Nagu oodata võis, järgnes selle väljakuulutamisele korralik torm veeklaasis," kirjutab geoloog Aivo Averin Eesti Geoloogi blogis, arutledes märgiks valitud rändrahnu olemuse üle. "Nad olid kohal ammu enne seda, kui meie esiisad siin oma telgid või jurtad püsti lõid."

"Geoloogina olen üllatunud, nagu iga teine keskmine Eesti kodanik, sest oskasin rändrahnu Eesti märgina oma vaimusilmas oodata samavõrd kui järgmise Bondi filmi avakaadreid, kus Briti heeros Tallinna laulukaarel pahalasi teise ilma kupatab.

Aga rändrahn ja Eesti? Rändrahnud on miski, mille üle meil on põhjust uhked olla. Kui osalesin 2000ndate alguses geoloogiatudengina Läti–Leedu praktikumis, demonstreerisid leedukad meile oma rahvuslikku uhkust – Puntukase-nimelist rändrahnu, mis on suuruselt Leedu teine.

Edasi lugemiseks:

Samal teemal

19.04.2020
Geoloog Kalle Suuroja: Eesti ilusaim hiidrahn on Jaani-Tooma suurkivi
09.01.2018
STATISTIKAAMET: eestlased on endiselt metsarahvas
14.07.2017
TARMO NOOP: rändrahnu-tootemark tekitab välismaal pigem segadust
16.01.2017
EAS selgitab: uut Eesti märki ei ole ega tule, on loodud tööriistakast

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee