SIHT SILME EES: Egert ei ole kunagi
pidanud oma erivajadust takistuseks. Pigem on see motiveerinud teda veel enam pingutama, et tõestada – eelkõige iseendale –, et ta on terve inimesega võrdväärne.Foto: Tiina Kõrtsini
, 13. jaanuar 2017 04:00
End olümpiale treeninud liikumispuudega noormees tõestab, et erivajadus ei takista unistuste elluviimist.
End olümpiale treeninud liikumispuudega noormees tõestab, et erivajadus ei takista unistuste elluviimist.
"Teiste halvustav pilk ei tohi tekitada inimeses tõrget kodust välja minna. Tuleb endale sisendada, et see on vaid nende arvamus ja see ei loe," soovitab erivajadusega noormees Egert neile, kes pelgavad puudest tingitud tähelepanu.
Egert (22) sündis vasaku alajäseme ja jalalaba taandpuudega. Sisuliselt tähendab see, et tema vasakul jalal ei ole hüppeliigest ning jalg on paremast ligi kolm-neli sentimeetrit lühem.
Edasi lugemiseks:
Telli Õhtuleht Kirjastuse digipakett ja saad
Vaata võimalusi
1 € / kuu9.99 € / kuu
-90%
Osta üks artikkel
Ühe artikli lugemisõigus
3.99
Tellimus olemas? Logi sisse
Omavalitsus ja sotsiaalabi? Heal juhul saan vallalt transporti vaid arsti juures käimiseks. Aga kui peaks olema vaja kuus mitu korda arstidel käia, siis vaadatakse varsti viltu. Et peale sinu on meil teisi abivajajaid ka. Ning nii võib ilmagi jääda, on juhtunud. Et lihtsalt pole võimalust. Varem oli olukord veidi parem kuid mõne aasta tagune valdade liitumine tõi lubatud olude paranemise asemel juurde vaid ametnikke - abivallavanemaid, peaspetsialiste ning spetsialiste, Kuid konkreetne abi osutav sotsiaaltöötaja ja auto on ikka sama. Kuigi tööpõld laienes mitmekordselt. Mida siis veel uus sundliitmine kaasa võib tuua? Optimismist on asi kaugel.