Krimi

Kaamerad linnaruumis – kas ja kui tihti on neist politseile abi? (6)

Liis Vaksmann, 12. jaanuar 2017, 16:29
KAAMERAD: Videopilt on juhtumite lahendamisel suureks abiks, kuid kindlasti mitte peamine Foto: Aldo Luud
"Turvakaameraid on palju, kuid mõned neist võivad olla vanad ja pilt võib olla ebakvaliteetne, mõni kaamera võib aga olla sellises suunas, et vajaminev koht jääb katmata," räägib politseiametnik probleemidest, mis tulevad tihtipeale erinevate juhtumite lahendamisel ette.

Möödunud aastat jäävad meenutama mitmed kaadrid vägivallatsemistest, mis käisid ka ajakirjandusest läbi – suvine politseiametnike löömine ööklubi Veenuse ees, Balti jaamas peksid aasta algul kaks noormeest purjus tuttava vaeseomaks. Kindlasti on veel juhtumeid, mis meediasse jõudnud pole.

Samal teemal

Tallinnas on ligi 70 turvakaamerat, mille pilt jookseb häirekeskusse. Lisaks on ettevõtete ja eraisikute kaameraid, mida võib olla kokku tuhandeid. Kuid kui palju on linnaruumis olevatest turvakaameratest politseile abi?

Kriminaalbüroo teenistuse vanem Rait Pikaro tõdeb, et abi on ehkki tuleb ette olukordi, kus tehissilmad ei tööta või on politseile huvi pakkuvad sündmused nende pilgu alt välja jäänud.

"Häirekeskusesse jõudvate kaamerate pildikvaliteet on väga hea ning tehnilisi viperusi tuleb harva ette. Pigem juhtub, et kaamerasilma ette kaklused ja vargused ei jää. Salvestis võib olla küll oluline, aga kindlasti ei põhine sellel kogu menetlus," räägib Pikaro. "Iga juhtumi puhul on asjaolud erinevad ning tõendite kogumise võimalus on palju. Videopilt annab vaid ühe niidiotsa, mida mööda saab hakata juhtunut lahkama. Täiendavalt tellime ekspertiise, kuulame üle tunnistajad, kogume erinevaid füüsilisi tõendeid nagu DNA ja sõrmejäljed. Kõik need infokillud annavad ülevaate sellest, mis siis tegelikult juhtus. Iga lahenduskäik sõltub juhtumist."

Eraisikute ja ettevõtete turvakaamerate puhul tuleb ette ka ebameeldivaid üllatus: alates sellest, et pildi kvaliteet on selline, et näeb küll üldist tegevust, kuid inimesi tuvastada pole võimalik, ja lõpetades sellega, et kaamera on küll olemas, kuid ei salvesta midagi. "Inimesed võiksid kaasajastada kaameraid ning kontrollida, kas need töötavad või mitte," soovitab Pikaro, kelle sõnul kasutatakse kaamera pilti kõige enam varavastaste kuritegude avastamisel. "Nagu näiteks kütusevargused tanklatest. Tegelikult aga kontrollitakse kaamerasalvestisi enamuse juhtumite puhul. Pildile võib jääda midagi, mis võib menetluses rolli mängida."

Kas ja mis on jäänud turvakaamera pildile Rocca al Mare kaubanduskeskuses uusaastaööl toimunud murdvargusest?

"Menetlus on nii algusjärgus. Kõik esmased toimingud on tehtud, ka kaamerad on vaadatud," ütleb Pikaro. Kas vargad ka kaamerapildile jäid, selle kohta Pikaro vastust ei anna.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee