Eesti uudised

Kas Martin Repinski läheb rahvusooperi nõukogusse?

Maarit Stepanov, 12. jaanuar 2017 04:00

4 KOMMENTAARI

a
Anna minna!/ 12. jaanuar 2017 09:38
Tubli noor mees.Jõudu ja jaksu!See,et ta kitsi peab ja põllumajanduses jändab ,on ainult tevitatav.Minge ja pidage põllumajanduses kasvõi üks päev vastu.Iriseda oskab igaüks.
k
KE kultuur/ 12. jaanuar 2017 08:59
kuidas laulad, kuidas laulad, sokukene?
kökimoki, kökimöki, jürkakene
m
Minu elu repinski kõrval on väga kurb olnud/ 12. jaanuar 2017 08:16
Mina sündisin 80ndatel ahjuküttega korteris. Vann oli isegi olemas, aga seal käia ei saanud. Vannitoa ahi ajas sisse ja seal lõhnas alati mõnusalt suitsuselt. Kraanist tuli külm vesi. Pesti harva. Sealt minu hambaaugud tulidki. Keegi ei sundinud pesema ja mingit sooja vett ei tehtud. Üks kord nädalas käidi üldkasutatavas saunas. Kui päris väike olin, siis on mälestused toolidele asetatud lastevannist köögis. Seal mind pesti. Kuidas täiskasvanud pesid, pole aimugi.
Samal ajal maal vesi oli kaevus. Peldik asus maja kõrval, aga mina käisin seal harva. See oli päris kole koht. Pissil käidi aias, kakal käidi karjamaal. Mingit kätepesu pole elus olnud. Maal oli saun ja üks kord nädalas tehti sauna. Hammastepesu mäletan küll. Õhtul pesti, hommikul mitte. Kõik suved olin maal.
Siis vahepeal elasime kõigi mugavustega korteris. Käisin vannis ja see oli mõnus luksus. Vannist ei tahtnud kuidagi välja tulla.
Järgmisena kolisime ühte suvilasse. Talvel polnud üldse vett. Käisime kanistritega 1km kauguselt toomas. Kärusse mahtus 4 kanistrit. Olid 90ndad. Jällegi suhteliselt harva sai pestud. Kuna ma käisin linnas koolis, siis sai kord nädalas ka õe juures korteris end pestud. Ka suvilasse sai saun ehitatud. Suur veenõu oli pliidi peal ja saunas sai siis end kaussides pestud. Vesi voolas toru kaudu lähedal asuvasse kraavi. Mingit igapäevast pesu ei toimunud. Suvise vee sai ka suvilasse sisse toodud.
Järgmises majas ehitas ema jälle sauna ja juba oli ka duširuum sauna ees koos boileriga.
Abikaasaga kohtudes ja tema juurde maale esimest korda külla minnes toimus enda pesu köögis. Neil oli samuti suur nõu pliidil. Vett majas polnud. Kuivkäimla oli õues. Puurkaev oli ka õues ja sealt toodi vesi tuppa. Sauna neil polnud. Ega ma täpselt ei teagi, kuidas nad end pesid. Käisid vist naabrite juures saunas. Aasta oli 2005.
Pean tunnistama, et siiani ma mingi puhtusefriik ei ole. Kui kodune olen olnud, siis iga päev duši all ei käi. Küll aga pesen väga korralikult hambaid ja muid kohti enne magama minekut. Ka lastelt nõuan pesemist. Käte pesu olen endale külge harjutanud alles täiskasvanueas. Samas pean tunnistama, et mu lapsed eriti käsi ei pese. Samuti olen pesema hakanud igasuguseid apelsine, mandariine, banaane. Varem ei pesnud. Ma ei tunne, et inimesed minu ümber haiseksid. Mul pole sellega elus probleeme olnud, aga kindlasti mõni iga päev pesija tunneb, et ma haisen. Ma ei kasuta elus mingeid kreeme, v.a näokreem ja deodorant. Küll aga tunnen, et mu ema haiseb, aga tal on selline vanainimese lõhn juures. Tema on siiani see tegelane, kes käib ühtede ja samade sokkide ning pesuga nädala. Tal on nüüd kõik pesemisvõimalused olemas, aga pesemas käib ta ikkagi üks kord nädalas. Eks ta siis vahetab ka puhta pesu selga. Lisaks kasutab ta vängeid loputusaineid ja kõik tema riided haisevad kohutavalt. Kui ta mulle autosse istub, siis võtab ikka aega, et selle haisuga harjuda. Tema omakorda seletab, et minu kodu haiseb jubedalt jne. Eks igal ühel omad lõhnad juures
j
jeh/ 12. jaanuar 2017 06:38
ju siis see "komisjon" koosnebki repinskidest. Eriti hästi sobib kultuuri juhtima hariduseta ullike.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee