Juba varemalt Lätis ja ka Pärnu kohtumajas samalaadsete tegude süüdi mõistetud musta hoolitsetud habemega Janis Skopecsi (47)  näost ei loe midagi välja. Ei siis, kui kohtunik läbi tõlgi tema vastu esitatud nõudeid üles loetleb, ega ka nõrgema mehe jalust rabavat kohtuostust kuuldes. Raudus kätega saali konvoeeritud kõhn mees vaatab igavuse peletamiseks lakke ja kellegagi silmsidet ei otsi. Mõistagi ei soovi ta ka ajakirjanikele oma südant puistata.

Häiresignaali heli kontserdi ajaks maas

Eesti piirist umbes tunnise autosõidu kaugusel asuvas Limbažis elav Skopecs  on nii viljakas spetsialist, et pärast seda, kui ta kinni peeti, on Valgas sisuliselt toimunud vaid mõned moosivargused. Lõuna ringkonnaprokuratuuri prokurör Milvi Väin tõdeb, et sarivargustes süüdistataval mehel on kiired jalad, kuid tal on ka vedanud.

"Ühel korral sattus ta vargile, kui ema lapsega oli kodus. Ühel korral sattus ta aga elamisse, kus oli signalisatsioon, kuid korteri omanik oli kontserdil ning oli selleks ajaks telefonil hääle maha võtnud," räägib ta.

Valga kuriteod pani Skopecs toime 2013. oktoobrist 2014. novembrini. Kohus tunnistas mehe süüdi ligi 60-s varguses ja sissetungis. Väini sõnul pani süüdistatav sarnaseid kuritegusid toime mitte ainult Valgamaal, vaid ka Pärnus, kus ta ka kinni peeti. "Tundub, et tegemist on elustiiliga, sel põhjusel taotlesin kohtult lisaks maksimaalsele reaalsele vangistusele ka Eestist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga viieks aastaks. Mul on hea meel, et selles osas nõustus kohus prokuratuuri seisukohaga," räägib Väin.

See, kas Skopecs kannab karistuse ära Eestis ja saadetakse siis riigist välja või kannab ta osa karistusest ära lõunanaabrite vanglas, selgub prokuröri sõnul edaspidi.

Karistusaja algust arvestatakse 12. novembrist 2014, mil Skopecs asus kandma talle eelmise kohtuotsusega mõistetud kolmeaastast vangistust, mis loetakse kaetuks eile mõistetud karistusega.

Kruvikeeraja naksti akna vahele

Sarivarga käekiri oli geniaalselt lihtne – paar väikest auku plastaknasse ja kruvikeeraja akna vahele. Sissemurdmist jääb meenutama vaid umbes sentimeetrine väike jälg.  Kohtuniku Annemarie Gerassimovi sõnul käis Scopecs kodusid puistamas vaid pimedamatel aastaaegadel, kui korteri- või majaomaniku kodusolekust sai aimu põleva valgusti järgi.

Sisenemiseks valis varas kohad, kuhu naabermajadest vaadet ei olnud või siis hoovipoolsed ja tuulekodade varju jäävad aknad. Kaasa viis ta ainult kuld- ja hõbeehteid ning väiksemat ja kallimat elektroonikat, mida ta prokuröri sõnul realiseeris Lätis. Mõned korrad ei pidanud mehe närvid siiski vastu ja ta võttis kaasa ka mõned lameda ekraaniga telerid.

Prokuröri kinnitusel oli Scopecs´il ka kaasosaline, kes teda sõidutas. Kaasosaline on kohtu ees olnud, kuid reaalselt vangi ta ei läinud.

"Kui Scopecs vargil käis, siis mitte ühes korteris korraga. Võttis ikka mitu ette," selgitab Väin. Kannatanutele tuleb sarivargal hüvitada kokku enam kui 48 000 eurot, lisaks menetluskuludena kokku üle 11 000 euro, millest lõviosa moodustavad DNA testid.