Eesti uudised

Juhtivad tanklaketid annavad aru: miks veebruaris ja mais kütusehind tõuseb? (78)

Kristjan Väli, 4. jaanuar 2017, 19:02
PAAK TÜHI, SÕIT LÄBI: Sõiduvahendit ei huvita hinnatõus, tema tahab ikka tankimist.Foto: TAIRO LUTTER
"Soovitan klientidel jaanuari soodsatest hindadest viimast võtta – selliseid hindu ei pruugi enam näha saada!“ selgitab olukorda Eesti kütuseturul Kai Realo,  Eesti Statoile haldava ettevõtte peadirektor, kelle sõnul kütuse hind kasvab märgatavalt.

Mis siis tõstab kütusehinda? "Jättes kõrvale nafta hinna, avaldab Eestis sel aastal enim mõju aktsiisitasude tõus veebruarist ning samuti kohustuslik üleminek biokütuste müügile alates maikuust, “räägib Eesti Statoile haldava Circle K Eesti AS peadirektor Kai Realo.

Samal teemal

Realo sõnul kergitab aktsiisimaksude tõus nii bensiini kui ka diislikütuse hindu umbes viis senti liitri kohta. Seetõttu näiteks diislikütus hakkab Eestis maksma 15 senti liitri kohta rohkem kui Lätis ja Leedus.

Biokütuste müügile üleminek tähendab Realo sõnul, et alates maikuust tuleb hakata müüma bensiini 95 umbes 5%-se etanoolisisaldusega ning diislikütuseid 7%-se biokomponendi sisaldusega. "Kuna biokomponent on üldjuhul kallim kui fossiilne kütus ning Eestis, võrreldes mitme muu riigiga, ei ole biokomponent maksuvabastusega, siis tõstab selle lisamine pisut kütusehinda,“ selgitab Kai Realo.

Realo mainib, et nafta hinna kõrval maailmaturul mõjutab kütuse hinda ka USA dollari kurss, sest tooteid noteeritakse just USA dollarites.

Realo sõnul pole olukord tarbija jaoks väga masendav, sest langevate müügimahtude ja teravneva konkurentsi tingimustes saavad tarbijad soodsamaid hindu just jaemüüjate marginali arvelt.

"Kui kaua selline tegevus on jätkusuutlik, see on juba iseküsimus. Seniks aga soovitan klientidel jaanuari soodsatest hindadest viimast võtta – selliseid hindu ei pruugi enam näha saada,“ ütleb Realo lõpetuseks.

Kütusehinnad Tallinna Statoilis kolmapäeva keskpäeval.Foto: Alar Truu

AS Olerexi kütuste sisseostujuht Alan Vaht kinnitab, et kütusehinnad on kasvanud alates novembri keskpaigast ning et surve hinnatõusule tuleneb Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) ja sellesse mitte kuuluvate riikide otsusest kärpida tootmismahtu.

Mullune tootmismahu vähendamine on aga oluliselt kütusehinda juurde kruttinud.

Vaht sõnab: "Europõhiselt on bensiini ja diislikütuse maailmaturuhinnad kasvanud alates novembri keskpaigast vastavalt 30% ja 28%, kuid eelmise aasta madalaimate tasemetega võrreldes on hinnakasv olnud koguni 74% ja 114%.“

Vaht märgib, et hindade liikumise edasine suund selgub veebruari alguses, kui OPEC avaldab jaanuarikuised naftatoodangu andmed. "Valitseb arvamus, et 2017. aasta teises pooles jääb kütuseturg alavarustatuks, sest USA kildanafta tootmine ei pruugi kompenseerida OPECi ja sellesse mittekuuluvate riikide naftakärbet ega ka globaalset naftanõudluse kasvu,“ sõnab ta. Kildanafta näol on tegemist kivimitesse seotud alternatiivnaftaga, mille suurtootjad on USA ja Venemaa.

"Vaadates viimast kahte aastat näeme, et kütusehinnad olid samal tasemel viimati 2015. aasta juunis ehk ligi poolteist aastat tagasi,“ ütleb sõna sekka Neste turundus- ja kommunikatsioonijuht Risto Sülluste.

Alexela kommunikatsioonijuht Norbert Kaareste  kinnitab väidet, et just kõva konkurents on  hoidnud hinnatõusu kliendi jaoks väiksena. "Praegu maksab meie Mustamäe tee tanklas bensiin 1.139 ning diislikütus 1.144 ning kuu aega tagasi olid hinnad ühe sendi võrra madalamad,“ lausub Kaareste.

Staažikas taksojuht Lembit-Raivo kommenteerib kütusehinna tõusu: "See võtab mitu head eurot päevas ära, sajast eurost kuus jääd ilma nagu naksti.“ Lembitu sõnul mõjutab igapäevaselt taksot sõitvat juhti viiesendine hinnatõus oluliselt.

"See läheb ju minu teenistusest maha, kõik juhid ostavad kütuse enda raha eest! Ükskõik, mis firmas sa töötad,“ lausub ta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee