3
fotot
Tsaariaegses hoones: RKIK asub Tsaari-Venemaa poolt ehitatud staabihoones, mis on renditud Urmaas Sõõrumaa firmalt ESS Kinnisvara. 10 aastase rendilepingu eest maksab kaitseministeerium 4,5 miljonit eurot. (Martin Ahven)

Kaitseministeerium on otsustanud läbi viia kõiki riigikaitselisi hankeid ühe katuse alt – Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusest. 159 miljoni eelarve juures on tähtsamateks arendusteks ja täiendusteks Tapa linnak ja kaitseväe masinapark.

Tuleval reedel avab kaitseminister Margus Tsahkna ja kaitseväe juhataja kindralleitnant Riho Terras Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse (RKIK), mis koondab enda alla kõik kaitseministeeriumi haldusala hanked.

Keskuse võtmeisikute sekka kuuluvad Külli Tulvik, kes vastutab taristu eest, Priit Parktal, kes vastutab hangete eest ning õhuväe taustaga kolonel Rauno Sirk, kes vastutab keskuse juhtimise eest.

Miks RKIKi vaja on? Sirgi sõnul tegeles enne kaitsevägi ja kaitseministeeriumi hangetega eraldi, kuigi omavaheline läbikäimine oli tihe. Keskus vastutab Eesti kaitseeelarvest ühe kolmandiku eest, mis kulub hangetele, sellele lisandub 10 % taristukulusid. Kahest protsendist SKT-st on see arvestatav osa. Kaitseministeerium leidis, et hangete ja taristu juures on vaja süsteemsemat planeerimist ning järelevalvet. Seetõttu loodi eraldi keskus.

„Meie ei otsusta, mida hankida. Meie täidame kaitseväe tellimust ja ministeeriumi poliitilist juhist - viime ellu kaitseinvesteeringuid, kinnisvara arendust ja haldust,“ selgitas Sirk. Eesmärgid ise on paika pandud riigikaitse arengukavades ning RKIK tegeleb riigihangetega, mille maksumused algavad 10 000 eurost.

Käesoleva aasta hangete maht küündib 500 lähedale, finantsiliselt tähendab see 159 miljonit eurot. Taristus on selle aasta suurimaks eesmärgiks Tapa linnaku arendamine: lisaks muule on linnakus liitlasvägede saabumisega puudu umbes 1000 voodikohta. Pikemas perspektiivis tegeletakse kaitseväe masinapargi täiendamisega Hollandi lahingmasinate CV9035 näol ja välja tahetakse vahetada ka käsitulirelvad.

Hangete osakonna juhataja Priit Parktali sõnul otsitakse suurte hangete juures võimalusi ühishangeteks. „Näiteks Rootsi on hankimas meiega samas ajavahemik – 2020 – ja tehnilise kirjeldusega pikamaa tankitõrjesüsteeme. Teine mõte on soomlastega, kes hangivad liikursuurtükke, millega meil on sama tähtaeg (2020+),“ rääkis Parktal.

Ühishanke plussideks on väiksem risk hankemenetluse ja tarnekindluse osas ning ajaline ja rahaline kokkuhoid. Kui tuua näiteks Hollandist hangitud CV9035’e suurprojekt, siis nende puhul on ostuhind 20%–25% kogu projekti maksumusest. Sellele lisanduvad muud kulud nagu hooldus, remont, varuosad taristu ning personal, millele tuleb samuti tähelepanu pöörata. Sellepärast vaatamegi ühishangete poole, et saaks, näiteks Rootsi või Soomega, ühise hoolduskontseptsiooni ning Eesti jaoks paremaid tingimusi. See on rahaliselt oluline kokkuhoid“ märkis Parktal.

RKIK asub kunagises Tsaari-Venemaa ehitatud ja Peterburi kaitseks mõeldud Tallinna merekindluse suurtükiväe staabihoones. Hoone ise kuulub Urmas Sõõrumaa firmale ESS Kinnisvara, millega kaitseministeerium sõlmis 10 aastaks 4,5 miljoni euro suuruse rendilepingu. Lisaks RKIKile hakkab kompleksi kuuluma veel kaitseväe tervisekeskus koos keskapteegiga, vahendab ERR.

Jaga artiklit

19 kommentaari

R
raivo  /   20:11, 5. jaan 2017
Kuidas sattus EW kinnisvara Sõõrumaa omandusse?Kas Ta oli ka erastamisel õigusjärgne omanik?Kurb vaadata kuidas toimiti rahva varadega ja nüüd jõuavad skeemid põhieesmärgile-kallile rentimisele EV Kaitseväele.Sama ooper ka kallid Tartu,Värska jne kinnistutega.
T
T.Mets  /   12:11, 5. jaan 2017
Jaa, kas näete nüüd, raha kohe nagu muda. Selle eest võib juba võõrsõduritele ehitada pesapaiku kui palju

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis