Repliik

Küsimus | Mida teha Lätist saadud taaraga? (35)

Õhtuleht.ee, 4. jaanuar 2017, 17:26
Foto: Teet Malsroos
Õhtuleht: Kui Lätist ostetud purke ja pudeleid ei saa enam Eestis tagastada, siis mida peaksime selle taaraga tegema, et see ei satuks loodusesse?

Rauno Raal, Eesti Pandipakend OÜ juhatuse esimees: Praeguse olukorra autor on riik ja tavapäraselt ei langeta riigid tähtsaid otsuseid ilma põhjaliku analüüsita. Seega on Eesti riik loodetavasti sellega arvestanud ja lahenduse leidnud.

Õhtuleht: Millist eesmärki täidab unikaalse ribakoodi kasutuselevõtt, mis ei lase tootjatel selliselt märgistatud pudeleid ja purke Eestist enam välja müüa?

Rauno Raal: Hoogustunud piirikaubanduse tõttu naaberriikidega olime sunnitud muutma senist paindlikku toodete koodide ja pandimärkide loogikat. Eesti pandisüsteem ei saanud senisel kujul jätkuda, sest sellisel juhul lõpetaksime lihtsalt tegevuse, sest peaksime pandiraha maksma nendegi pakendite pealt, mille eest pole meile pandiraha tasutud. Teadupoolest kehtib Eesti pandisüsteem vaid Eesti vabariigi territooriumil, mis tähendab, et tootjad ja maaletoojad tasuvad pandiraha ja pakendite käitlustasu kui keskkonnahoiumeetme eest ainult Eestis turul olevate pakendite eest. Seega on eesmärk väga lihtne – et Läti piiril ja Tallinna–Helsingi laevadel müüdavatel pakenditel poleks peal Eesti pandimärki ja pakendiregistrikoodi, mis lubab Eesti keskkonnasüsteemi kuritarvitada ja alusetult raha välja viia.

TOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee