Foto: TIINA KÕRTSINI
Jüri Saar, kriminoloogia professor, Vabaerakond 4. jaanuar 2017 18:12
Kui jaotada koalitsioone kasinus- ja jõuluvanakoalitsioonideks, siis meie uus valitsus sarnaneb pigem viimasega. Jõuluvanaparteidest loodud koalitsioonid näevad riigialamaid oma lastena, keda tuleb keelata ja manitseda, kellele tuleb rääkida muinasjutte ja teha kingitusi. See, et kingikoti täidavad päkapikud, on ilus legend, mida usuvad siiralt üksnes koolieelikud. Keegi peab selle ju tegelikult kokku panema, seetõttu on saanud lastele kingituste tegemisest kõigi lapsevanemate püha kohustus. Nagu jõuluvanadel kombeks, teeb ka praegune koalitsioon kingitusi, mida pole ise valmis teinud ja kotti pannud. 

Lenini ümbersünd

Koalitsioon jõudis põhimõttelisele kokkuleppele, et V. I. Lenini nimeline spordi- ja kultuuripalee (Tallinna linnahalli nõukaaegne nimetus – toim) tuleb maksumaksja rahaga taastada. See on suur kingitus, mis seotud nõukanostalgiaga, sest senikaua, kui on olemas see palee, elab ka Lenini üritus. Milleks küll seda asutust vahepeal eksitavalt ja labaselt linnahalliks nimetama hakati, pole päris selge. Nagu seegi, kuidas ühest majast, mis on ehitatud olematute energiahindade aegadel, saaks tõusta majanduslikku tulu energia kokkuhoiu ja -säästumajanduse ajastul. Projekti keerukust näitavad probleemid erainvestori leidmisel, mis on kestnud kogu Keskerakonna Tallinnas võimul püsimise aja.

Aga koalitsioon raiub nagu rauda, et üle 70 miljoni euro kulutamine üldrahvaliku ürituse heaks on peenraha, EAS olla analüüsi tasuvuse kohta juba lõpetanud. Majandusminister Urve Palo räägib õhinaga miljonitest konverentsituristidest, kes kibelevad juba ammu Eestisse tulla. Kes asjast rohkem teavad, väidavad, et nimetatud hind on vähemalt kaks korda üle paisutatud. Vana kordategemine ongi alati kallim, vastatakse neile, pealegi peaminister Jüri Ratas kõneles hardunult ühest oma esimesest lapsepõlvemälestusest, mis on seotud selles palees peetud lillepeoga.

Kui on kingitus, siis on alati olemas ka õnnelik kingituse saaja. Kellele see kõigi Eesti maksumaksjate arvelt päriselt tehakse, jääb ebamääraseks. Üks võimalus on venekeelne valija Tallinnas, kes ootab pikisilmi värsket sõnumit uuenenud Keskerakonnalt. Tasuta linnatransport oli omaaegne kõva sõna, mida ei tee naljalt järele. Mis sest, et see viib varem või hiljem Tallinna ühistranspordi kollapsini, sest on lõiganud läbi investeerimisvõimekuse. Vaadates Tallinna trolle, tramme ja busse, tuleb hinnata nende keskmist vanust ja moodsuse astet ja saabki selgeks, millest käib jutt. Ühissõidukid vananevad, sõidugraafikud hõrenevad, kuid täituvus seevastu kasvab.

Loomulikult likvideeritakse peagi trolliliiklus, sest selle arendamiseks pole raha, kuigi just sedalaadi elektril põhinev transport peaks olema loogiliselt võttes kõige loodusesõbralikum. Uute trammide ostmine käib ülejäänud Eesti arvelt. Kuid iga tasuta asi saab toimida ainult väljastpoolt tuleva rahavoo tingimustes. Kui õnnestuks kogu Eestisse organiseerida tasuta ühistransport, oleks see vast väärt kingitus. Kui ikka teha, siis juba suurelt, mitte pisiasjade kallal nokitsedes.

Sisekaitseakadeemia tuleb Tallinnas likvideerida ja Narvas uuesti üles ehitada. Koalitsioonileppes oli palju üldsõnalisi loosungeid parandamisest, tõhustamisest, edendamisest, kuid sisekaitseakadeemia kohta pandi sisse väga konkreetne lause: „Viime sisekaitseakadeemia Narva.“ Kuigi asjatundjad väidavad, et sinna ei leia üliõpilasi ega õppejõudusid täna, homme ega ülehommegi. Akadeemia ära- ja üleviimist on nämmutatud juba aastaid, püütud ka mitu korda päevakorrast maha võtta, kuid teema kerkib ikka ja jälle üles nagu jonnipunn.

Internatsionalismi kool

Sisekaitseakadeemia on üks vähestest kõrgharidust andvatest õppeasutustest, mis on iseseisvas Eesti vabariigis rajatud nullist ning mida on veerand sajandit sihipäraselt arendatud (sh loodud tugevad välissidemed, osaletakse rahvusvahelistes koolitusprogrammides). Siseturvalisus muutub terrorismi tõttu üha aktuaalsemaks, seetõttu peaks selle ala spetsialistide koolitamine olema vaieldamatu riiklik prioriteet. Miks see asutus nii paljusid poliitikuid üha uuesti kihevile ajab, et nad just seal oma kätt tahavad proovida ja õppeasutuse saatuse küsimärgi alla panevad, pole päris selge.

Põhjus näib olevat lausa maailmavaateline, sest praegune sisekaitseakadeemia võib olla ideoloogilises mõttes meie vasakjõududele marurahvusluse kants, seetõttu akadeemia tuleb saata in corpore internatsionalismi kooli. Ainult nii on võimalik sellest asutusest praegusel kujul lahti saada ja seejärel paremal kujul taassünnitada.

Võib-olla tahetakse teha kingitust hoopis kinnisvaraärimeestele, kes Kreenholmi projektiga ummikusse jooksid? Äkki lubati neile diili juba eelmiste valimiste aegu? Narvas pidi ju omaaegsete ennustuste järgi hakkama arenema piirikaubandus, sinna pidi tulema Eesti Skolkovo, nüüd on jäänud ainsaks lootuseks sisekaitseakadeemia lähetamine. Investeeringud Euroopa Liidust lubaksid püsti panna nüüdisaegse kompleksi, kuigi eelmine koalitsioon kavandas selle Tallinna Kosele, sisekaitseakadeemia praegusse asupaika. Seal kavatseti juba kevadel töödega alustada, kuid uus koalitsioon tahab ilmselt muud ja annab endast kõik varasemate kavade nullimiseks.

Mõne aja eest sai siinmail ametisse tõepoolest jõuluvanakoalitsioon, vabandust, täpsemalt öeldes näärivanakoalitsioon. Sotsid ja Keskerakond on vasakjõududena tuntud raha ümberjagajad, kes kalduvad traditsiooniliselt ka ise ilma piletita, kuid kõlavate loosungite saatel poliitlainetel seilama.

Mida teeb aga sellises seltskonnas IRL, kes on erakonna juhtide väitel konservatiivse ja rahvusliku vaimu kants, isamaalise hiilguse taastaja, pole küll esmapilgul lihtne taibata. Kuid tegelikult muutis ka IRL juba mõne aja eest valijatele kingituste tegemise oma põhiliseks häältekogumise strateegiaks, nii et asi ikkagi klapib. Varasemast kokkuhoidu jutlustavast rahandusminister Sven Sesterist ongi juba saanud kingimajanduse tubli eestkõneleja.