Eesti uudised

Kuidas mõjutab soe talv metsloomi? (15)

Liis Vaksmann, 29. detsember 2016, 16:49
Karud peaksid magama, ütleb zooloog ja looduskaitsja Uudo Timm.Foto: Teet Malsroos
Lumehangede asemel laiutavad tänavatel porilombid ja taevast sajad vahetpidamata vihma. Kuidas säärane ilmastik mõjutab aga metsloomi ja nende elukorraldust?

Eesti zooloog ja looduskaitsja Uudo Timm (57) tõdeb, et vaatamata sellele, kas ilm on veidi heitlikum, või kas lumi on hetkel maas või mitte, üldisel toimub looduses ikka kindel aastaring. "Need loomad, kes talveund magavad, magavad ka vaatamata null kraadi lähedasele temperatuurile ja lume puudumisele ikka talveund," ütles Timm.

Samal teemal

"Teine lugu on taliuinakut pidavate loomadega. Nemad on kohastunud sellele, et kui tuleb soojem periood, siis liiguvad nad ringi. Karmimate külmadega ja paksu lumega suiguvad unne. Nii käivad kährikud ja ka mägrad praegu üsna aktiivselt ringi. Karude liikumise kohta pole viimasel ajal kuulda olnud, kuid emakarud on kindlasti oma pesades ja kui neid (karupoegi – L.V) juba pole sündinud, siis lähipäevadel nad sünnivad ja kellega nad kevadeni pessa jäävad. Ka isakarud ei tatsa vaatamata mõnele soojakraadile ringi. Kui neid just metsatööde, jahi või mõne muu tegevuse käigus pole üles aetud."

Mis puudutab väiksemaid imetajaid nagu siile, siis nende puhul viitab Timm, et siilid peaks samuti rahulikult magama, kuid ka nende puhul tuleb aeg-ajalt ette juhtumeid, mis neid unest ärkama sunnib. "Kui lund pole, on häirimise võimalus suurem. Ja nii on mõnd siili kohatud ringi uitamas. Ja kui märkajaid on, siis tehakse sellest reeglina sensatsioon, kuid see on siiski pigem erand kui reegel."

Mis puudutab aga putukaid ja ämblikulaadsete (sh puuke), siis siinkohal tõdeb Timm, et nende aktiivsus sõltub otseselt välistemperatuurist. "Paar kraadi sooja paneb nii mõnegi putuka juba ringi liikuma. Puukide aktiivsemaks muutumiseks on siiski vaja veidi soojemat ilma, päevasel ajal nii kuskil 10 pluss kraadi kanti."

Kuid lume puudusega on kõige enam hädas metsloomad, kellel talve tulekuga vahetub kasukas. "Loomad nagu valgejänes, nirk, kärp, rabapüü - kellel vahetub seljas olev kasukas talveks valgeks -, siis nende puhul teeb valge kasukas looma palja maaga tunduvalt paremini märgatavaks ja kergemaks saagiks röövloomadele. Nemad ei saa igal hommikul vaadata kas temperatuur on plussi poolel ja maa must, et siis pruun kasukas selga tõmmata ja vastavalt lume olemasolule jälle valge. Kui juba talveperioodiks valge kasukas seljas, siis pole enne kevadet selle ümbervahetamist loota."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee