Maailm

Suri imepäraselt lennuõnnetusest pääsenud naine

Toimetas Piret Pappel, 24. detsember 2016 22:53

39 KOMMENTAARI

s
saagem aru.../ 25. detsember 2016 15:34
kukkus ta tualetikabiinis, mis on lennuki kerest füüsiliselt sõltumatu. sealt ka temperatuuri säilimine ja tuuletakistus ja nurga all "maandumine".
f
Füüsik./ 25. detsember 2016 13:55
Tere. Siin toimivad mingisugused füüsika katsed mida me veel ei oska järele teha aga võibolla oleme täitsa lähedal.
l
lug/ 25. detsember 2016 12:47
Selle lennuki jäänuste allalangemine kestis 3 minutit. Kuna naisel oli madala vererõhk siis kaotas ta ilmselt peaaegu kohe teadvuse ja pääses selletõttu kergemini. Mõned aastad tagasi käidi välja teooria, et lennuk mis sooritad hädamaandumist, lasti alla Tsehhoslovakkia õhukaitse poolt kõrgusel alla 1 km.
s
sokrates/ 25. detsember 2016 12:54
ei ole vahet, kas 1km või 10km vabalangemist õhus, vaakumis vabalangemine toimub lõpmatu kiirendusega ja siis on vahe suur; kuigi 10km kõrguselt kukkumisega võib kaasneda alajahtumine
M
????/ 25. detsember 2016 13:33
Mis see vaakum siia puutub? Pole veel kuulnud,, et maa atmosfääris vaakum oleks.
n
nojaa/ 25. detsember 2016 12:34
Ühtepidi rõõmus uudis ning teistpidi jällegi kurb :(
m
muumi/ 25. detsember 2016 09:25
vikatimehest ei pääse keegi
n
Nii seeon-/ 25. detsember 2016 11:27
juba eostamise hetkest alates hakkab ta kõigil järel käima.
l
25. detsember 2016 03:18
Sisu ei vastanud kommenteerimise reeglitele
z
zzzzzzzzz/ 25. detsember 2016 09:50
Sind vist tõesti saadeti läbi taevase peldiku maale oma kommentaare kirjutama.
p
Poolaka perekonna ülalpidamise peaks enda/ 25. detsember 2016 01:10
peale võtma Saksamaa Valitsus ,kes ei suuda kaitsta ei oma kodanike ega tagada teiste eurooplaste kaitset Saksamaa territooriumil.
N
!/ 25. detsember 2016 11:02
Neil vist ei jagu selleks raha, kulutused on niigi kõvasti kasvanud. Miks siis muidu keegi inglasest autojuht solidaarsusest hukkunu pere heaks korjandust ei organiseeri.
E
!/ 25. detsember 2016 00:26
Ellujäämiskirjeldus on millegipärast puudulik. Lennuki lagunemisel 10 km. kõrgusel hukkub inimene vähemalt neljal põhjusl. Tema aga siiski pääses. Isegi lennuki sabaosa planeerimise korral.
1. Madal õhurõhk, umbes 0,3 atmosfääri. Kuid kui inimene satub hetkeliselt 1 atmosfäärilisest keskkonnas 0.3-0,4 atmosfäärilisse, siis ta sisuliselt rebeneb nagu õhupall. Rõhkude vahe 600-700 gr. ruutsentimeetrile, 60-70 kg, ruutdetsimeetrile. Survete vahe, madal rõhk väljaspool ning surve organismis sees,
2. Lämbumine. Tema laskumine kestis kusagil ligi kümmekond minutit. Kuna lennukiosa ei kukkunud mitte püstloodis vaid nurga all, niitevlennu trajektooril. stabilisaatoritega sabaosatükk moodustas midagi omamoodi plaaneri taolist. Langemine moodustas ligikümmekond minutit.
3. Plahvatuse lööklaine salongis, mis lennuki tükkideks rebis.
4. Külmumine. Sest 10 km, kõrgusel valitseb 50-60 kraadine pakane. Tema allalend kestis aga minuted.
Tegelikult kirjutati kunagi, et teda päästis see, et ta plahvatuse hetkel ei viibinud mitte salongis, vaid lennuki WC boksis, mis on lennukikeresse monteeritud iseseisev osa. Tänu sellele pääses ta esiteks üldisest plahvatuse lööklainest. Lennukikere lagunemisel pääses ta järsust, tapvast õhurõhulangusest, kuna kabiini sissepoole avanev tihedalt sulguv uks sulgus kabiini kõrgema siserõhu ja madala välisrõhu tõttu peaaegu hermeetiliselt. Nii säilis seal sees mõnda aega nii kõrgem õhurõhk, seega ka hapnikuhulk. Samuti jäi järsk jäine pakane ja tohutu kiirusega tuul kabiiniseintest väljapoole.
Nagu öeldus, et prantsatanud too lennukitükk mitte otsejoones alla, vaid tänu oma kujule laskus viltust langevat joont pidi, mis pehmendas oluliselt maapinnaga kokkupõrkest tekkinud lööki.
v
Väga head täpsustused/ 25. detsember 2016 00:45
Ise arvan veel, et langemiskiiruse kontekstis pole vahet, kas kukkuda 10 või mõnesaja meetri kõrguselt, sest õhutakistus pidurdab teatud altituudist kiiruse ühesugusks.
j
JUSS/ 25. detsember 2016 09:07
Mõningane vahe siiski on. Otse alla kukkumisel on see sisuliselt "laupkokkupõrge" maaga. Niitevlennul aga riivamisi, kusjuures ette jäävad puuladvad hoopis veelgi nõrgendavad.
h
Hüperbool/ 25. detsember 2016 21:04
Seda nurga all allakukkumist on ehk vaid mõnisada meetrit. Siis õhu takistus muudab kõik kukkumised püstloodseks!
N
???/ 25. detsember 2016 21:36
Nii et õhus planeerimist ning plaanereid polegi olemas? Veidike lendavad hooga edasi ja siis plartsatavad otse vertikaalselt alla, maoli maha? Nii siis ilmselt ka purilennukid, deltaplaanid ja muu taoline. Unustad, et õige nurga all edasi lennates võib tekkida situatsioon, kus langedes kogub objekt kiirust ja uut hoogu juurde. Nii et näiteks sada allapole meetri langedes liigub see samas edasi 100-300 meetrit. Seega langeb nurga all. Seda võib mõningates situatsioonides juhtuda näiteks küljest rebenenud tiiva-või tüüriosaga, metallitahvliga j-n.e. Võib, kuid tingimata ei pea. Seega jõuavad mõned detailid 10000 m, kõrguselt alla 2-3 minuti, teised aga 5-6 või enamagi minutiga.
t
teadjamale/ 25. detsember 2016 00:55
Aitäh,oli väga hariv ja huvitav.
h
huvitav/ 25. detsember 2016 01:09
miks siia negatiivne laik pandi ,kõik on puust ja punasest ette loetud
k
Kuuuurija/ 25. detsember 2016 03:58
1. Lennukisalongis pole 10 km kõrgusel 1 atm rõhk, vaid u 0,8 atm, e väljas u 2000 m kõrgusel valitsev õhurõhk. Kindlasti ei lõhke inimene selle peale, kui ta 0.8 atm keskkonnast kiiresti 0,3...0,4 atm sisse satub. Võibolla hinge võib lühiajaliselt kinni lüüa ja ehk ka kopse kahjustada, kuid kindlasti ei lähe nii väikse rõhulanguse peale õhupallina lõhki.
2. Inimene peab hingamata vastu 5...10 minutit. Tühja kopsu korral võib hapnikupuudusest pilt eest minna 20 sekundiga, kuid ka teadvusetu inimene jätkab hingamist ja juba 8000 m peale laskumine tagab mitteaktiivse inimese elus püsimiseks piisava õhurõhu ja hapnikusisalduse (mitmed on vallutanud mt Everesti ilma lisahapnikuta).
3. Õhukese alumiiniumkere lõhki rebimiseks ei pea plahvatus olema väga tugev. Tõenäoliselt saaks kere lõhkumisega hakkama ka käsigranaat. Ometi on palju inimesi jäänud ellu väga lähedase granaadiplahvatuse järel (isegi käes plahvatanud). Lennuki kere on piklik ja plahvatuskohast kaugeimas punktis võis lööklaine vabalt olla mittetappev.
4. Täiskasvanud inimene ei külmu -50...-60 kraadi juures isegi tugeva tuule käes 10 minutiga surnuks, kui ta just päris alasti või läbimärg või äärmiselt kurnatud pole.
k
25. detsember 2016 12:26
Kosmosespetsid väidavad, et inimene ei plaksataks lõhki ka siis, kui ilma skafandrita avakosmosesse satuksid. Inimesed plahvatavad avakosmosesse sattudes ainult hollivuudi filmides.
t
to 12:26/ 25. detsember 2016 16:57
Õhupallina inimene muidugi lõhki ei plaksata. Kuid järsk rõhulangus tekitab sisemisi vigastusi ja rebendeid. Ning need omakorda verejookse. Näiteks soolestik, siseorganid, veresooned, kopsu, silmad, kõrvad j.n.e. Kuis suremiseks piisab sellestki.
k
Kuuuurija/ 25. detsember 2016 19:46
Nii väike rõhulangus reeglina vigastusi ei tekita.
Soolestiku- või veresoontevigastused tingituna 0,5 atm rõhumuutusest? On ilmne, et sa pole kunagi kellegi sisikonnas sobranud - soolikad on ikka väga vastupidavad ja venivad selleks, et rõhumuutus neid kuidagi kahjustada saaks. Ja veresooned on reeglina kudede vahel ja seal on rõhumuutus oluliselt väiksem kui nahapinnal. Kõrge insuldiriskiga või hüpertoonia all kannataval patsiendil võib ju selline järsk rõhulangus haigushoo vallapäästjaks olla, aga normaalne inimene ei saa küll mingeid kahjustusi. See 0,4...0,5 atm rõhulangus on võrreldav sellega, mis toimub 4...5 m sügavuselt vee alt kiirel pinnale kerkimisel.
1
19:46-le/ 25. detsember 2016 19:53
V
!/ 25. detsember 2016 21:48
Varem sukeldumist harrastanuna võin öelda, et 5 meetri sügavuselt üles pinnale ujumine võtab aega ligi kümmekond sekundit, kiirusades ka 6-7 sekundiga. Lennuki tükkideks rebenedes rõhulangus toimub aga sekundi murdosa jooksul.
Teiseks, vee all mõnda aega suruõhku hinganud ning sealt pinnale ujuja, hingab ülespoole kerkides kopsust ühtlaselt õhku välja, sest rõhu langedes avaldab see kopsudele seestpoolt survet.
k
Kuuuurija/ 25. detsember 2016 22:14
Uimega vabasukeldujatel on sukeldumiskiirus ja tõusukiirus u 1 m/s või isegi kiirem.
Lennuki tükkideks rebenemisel toimuva rõhulanguse kiirus sõltub paljudest asjaoludest, eeskätt lennuki mõõtmetest, tekkinud ava suurusest ning sise- ja välisrõhu vahest, aga ka sellest, millisel kaugusel sellest avast ollakse ja kas ava on liikumise suunas või mitte. Kui plahvatuses kaob ära lennuki esiosa, siis inertsiga endises suunas lendavas tagaosas aitab rõhu kiiret vähenemist aeglustada liikumisest tulenev õhu vastusurve. Kindlasti ei ühtlustu rõhk välisrõhuga murdosa sekundi jooksul. Rõhu vähenemine on algul väga hoogne, kuid mida madalamaks see langeb, seda aeglasemalt see jätkub. Kuskil lennuki tagaotsas, plahvatuskohast kaugel, võib rõhu 0,8 atm pealt 0,4...0,3 atm peale langemine võta mitu sekundit.
e
e,/ 25. detsember 2016 11:24
Ühest mitte väga ammu loetud ajakirjast (Imeline Teadus vms) meenub, et isegi kosmoses dehermetiseerunud skafandris elavat inimene kauem kui mängufilmides näidata tavatsetakse. See oli ühe Hollywoodi kosmosefilmi tõepärasuse analüüs. Silmamunad ei tungivat peast ega veri purskuvat suust. Jutt oli muidugi sekunditest, illustreeritud reaaleluliste näidetega. Vabandan väga, et ei suuda detailset allikaviidet panna aga faktid kui seesugused jäävad mulle reeglina meelde. Arvustatavaks filmiks oli vist ühe naisastronaudi õnnliku maandumise lugu "Gravity" (2013).
t
to e./ 25. detsember 2016 19:41
Silmades on teatavasti vedelike rõhk. Mis tasakaalustab välise atmosfäärirõhu ja kui see plahvatuslikult, hetkega mitmekordselt langeb? Kõrva trumminahad ilmselt rebenevad, samuti ka sisekõrv. Seega ka kõrva, kurgu, silmade, nina ja kopsude veresooned.
Kui nüüd juba teaduslikuks lähed, siis vahest oled midagi ehk kuulnud ka armstrongi piirist? Teatavasti rõhu alanedes alaneb ka keemistemperatuur. Armstrongi piir on selline väline õhurõhk, kus vesi hakkab keema, s.o. aurustuma 37 kraadi celsiuse juures. Kus inimese olev vesi hakkab aurustuma koos kõige selle järgnevaga. See piir on teatavasti 0,0618 atmosfääri, mis vastab Maa atmosfääris kõrgusele 18 km. ning enam.. Kuid tegelikult saabib surm juba märgatavalt varem. Seega, sinu väidetav elav inimene kosmoses dehermetiseerunud skafandris? Kah ulmekast või?
Ühtlasi märgin, et järsku vaakumisse sattudes satuva näiteks kas või soolteseinad tugeva sisemise surve ning pinge alla. Sisesiurve on kohandunud välisrõhule 1 kg/cm2, kuid äkki on väljas vaakum? Kujutle ette, mis juhtub, kui fantaasiat piisab.
k
Kuuuurija/ 25. detsember 2016 20:43
Vesi aurustub inimese kehast kogu aeg. Armstrongi piiri juures muutub see aurustumine väga intensiivseks ja selline niiskete kudede kiire kuivamine on küll eluohtlik, kuid ei tapa kindlasti koheselt. Vaakumisse sattunud kehas säilitavad kehasisesed vedelikud piisava rõhu, et need keema ei hakka, seega veresoontes, silmades, põies jm aurumulle ei teki. Lahtine suu kuivab küll kiiresti ära, kopsud ka, silmade pisarakile ja higi nahalt ka. Kuna nii hõredas õhus pole nagunii midagi hingata, siis lämbub inimene ära. Surnukskeemist ei toimu.
Keskmine inimene suudab kopsudega tekitada ülerõhu 0,15 atm (näiteks õhupallide täis puhumisel), seega sulgedes suu ja nina ning pressides oma rindkere ja kõhulihastega tugeva väljapuhkumise taoliselt, ilma õhku välja laskmata, saab kopsudes tekitada surve, mis väldib rõhu Armstrongi piirist allapoole langemist.
Ja üldse, 10 km kõrgusel seda tormilist kuivamist veel ei juhtu, selleks peab olema 18...19 km kõrgusel.
M
?/ 25. detsember 2016 21:55
Mulle ei teki? Huvitav, kas sa kessoontõvest oled midagi kuulnud? Akvalangistide ning tuukrite haigusest, kus rõhulangusest, s,o. liig kiiresti pinnaletõusust tekivad verre gaasimullid? Mis võivad tekitada raskeid tervisekahjustusi ning sageli koguni surma? Midagi sarnast tekib ka kiirel ja suurel õhurõhu alanemisel.
k
Kuuuurija/ 25. detsember 2016 22:22
Kas sa ikka tead, millest kessoontõbi tekib? See tekib nimelt suure rõhu all (mitmed atmosfäärid) veres lahustunud lämmastiku keemahakkamisel.
0,8 atmi pealt 0,3 ...0,4 atmi peale üle minek pole sama, mis 10 atmi pealt 1 atmi peale tulek. Ja ometi vabasukeldujad on tulnud 100 m sügavuselt kiirelt üles.
e
e./ 25. detsember 2016 23:27
Ma igaks juhuks täpsustan, et tolle populaarteaduslikus ajakirjaloos ei dehermetiseerunud reaalset kosmosekõndi teinud astronaudi skafander plahvatuslikult, vaid nii nagu inimlooming ikka lagunema kipub - väikse prao tõttu. Kahju, et keegi pole samale kirjutisele sattunud! Aga ka teie vaidlust on huvitav lugeda, ehkki olen teist võhikum. Ise arvan nagu Kuuuurijagi, et veesügavusest suure rõhu alt pinnale kerkiva tuukri rõhumuutus ei sarnane 1:1-le normaalse siserõhuga kosmoseskafandri dehermetiseerumisega (alljärgnevaid komme pole veel lugenud, vbl on keegi juba lõpliku tõe fikseerinud :))..
e
e. to to. e. (19:41)/ 26. detsember 2016 00:34
Ma ei ürita väitluses kedagi seljatada, kuid juhin tähelepanu, et sise- ja väliskõrv on mõlemad atmosfääriõhuga seotud. Nina kohal koljus on mitu kanalit, mis suubuvad teispoole trumminahka. Jättes kõrvale Armstrongi piiri (millest ma polnud kuulnud) ei pruugi (sise)kõrv rõhulangusest füüsiliselt deformeeruda. Ok, kessoontõvest olen kuulnud, kuid tean ka, et sõja ajal tuli plahvatuste läheduses hoida suu lahti, et trumminahk terveks jääks. Teisalt meenusid just praegu mingid eriti hullu vaakumit tekitavad relvad, plahvatused, mis tõesti sisikonna välja tõmbavat. Ent pangem tähele - mõlemi puhul on jutt plahvatustest. Rõhulang lennukist eraldunud sabas võis siiski olla aeglasem (nagu ka kosmonaudi skafandri leke). Muide, kas teate kui kaua laskub Boeing 787-9 20 625 jalalt (ft)/ca 6000 meetrilt maapinnale? Täpselt 20 minutiga. Siis on kiirus maandumisrajal kahanenud 47 kts-ni (juhtusin neti vahendusel jälgima sugulase kauglendu). Üks kõrv oli tal mitmeks tunniks korralikult lukku läinud, teine mitte. Oletasin, et ju mehel olid ühe peapoole rõhuühtlustuskanalites 'kollid' (piisab ka kunagi saadud ninakõhre vigastusest). Noorel tugeval stjuardessist serblannal, kes lendude tarbeks meditsiiniliselt kontrollitud ning rõhumuutusi (küll salongis) korduvalt kogenud, oli ehk keskmisest tugevam tervis nagu naiskosmonaudil või mägilasel.
w
wrong!/ 25. detsember 2016 11:51
Wrong! Inimene ei lõhke sellises alarõhus. Inimkehal on piisavalt pingsust hoida end koos ka avakosmose vaakumis!
Ei planeerinud midagi see allalangev tükk lennukit!
Polnud tal mingit lämbumist! Õhku sel kõrgusel oli minutiks kaheks piisavalt, et ellu jääda.
Keha elab minuti või kaks ilusti üle ka sellise temperatuuri. Pealegi oli situatsioon tema jaoks täielik paanika kus keha temp. tõuseb oluliselt.
WC kabiin ei olnud hermeetiline ega muutunud selleks ka peale lennuki lagunemist.
t
to wrong./ 25. detsember 2016 20:09
Treenitud inimene suudab oluliselt enam kui tavainimene. Näiteks talisuplejad võivad jääda jääauku isegi kümmekonnaks minutiks, tavainimesele võib see lõppeda tõsise tervisekahjustuse või hukkumisega. Või kõrgus. Maailma kõrgeimal raudteel, Ida-Hiinast Tiibetisse Lhasasse kulgeb suur osa raudteest kõrgemal kui 4000 meetrit, kõrgeim punkt kogunisti 5490 meetrit. Mis on tavainimesele juba eluohtlik (USA lenduritel oli 40-50ndatel lubatud ilma hapnikumaskita tõusta kuni 15000 jala, seega 4500 meetri kõrguseni, kuigi lendurid olid kõik noored, terved, treenitud ja füüsiliselt vastupidavad, mitte mingid papist poisid). Hiina tellis oma nmägiraudteele Kanada lennukiehitusfirmalt Bombardier spetsiaalse vagunid, kus reisijad saavad lisaõhku ning rõhku.
Väga vähesed alpinistid suudavad hapnikumaskita 8000 meetrini jõuda, kuigi nemadki on vastupidavad ja annavad meile silmad ette. Ning rekordtõusule eelneb mitmenädalane kõrgmäestikus aklimatiseerumine. Sellegipoolest jääb 8000 enamkule vintskele meestele-naistele kättesaamatuks. Tavainimene ei suudaks pooltki. Meenub pooltosina aasta tagune lugu, kuidas keegi tuntud eestlane sai algajana kohe Tiibetisse matkates vähem kui 3000 meetri kõrgusel insuldi.
Muidugi, alpinist pingutab. Kuid isegi puhkeseisundis inimene ei talu madalat õhurõhku. Esimesed lahtistes gondlites õhupallilenduritest 10 tuhande meetri vallutajad lõpetasid sandisti. Kaotasid juba 7-9 tuhandel meetri teadvuse ja mitmed neist ei jõudnudki enam elavana maale. Isegi kui nad hingasid balloonist lisahapnikku juurde.
e
e / 25. detsember 2016 18:48
Küsigem nii: kas pilgeni vett täis nahklähker plahvataks avakosmoses? Kui ei, võib ka inimest lugeda veega täidetud nahkkotiks. Silmamunade sees ega nende taga pole õhku. Kopsust õhku vilinal välja tõmmata ei saa, sest hingamisteed (ninast alates) pole jäik vasktoru vaid paindlik kude, mis imetakse kinni nagu kummilohv. Koolis õpitust mäletan küll väidet, et õhust tühjaks lastud jalgpall plahvatavat kohe. Ei tea, kas keegi on seda kosmoses testinud?

j
Juulius/ 25. detsember 2016 00:09
Egas oma saatuse käest ei pääse. Naisele lihtsalt polnud ette nähtud surra lennuõnnetuses. Karma!
j
JUSS/ 25. detsember 2016 00:32
Kõigi füüsika ning loodussaduste ning tõenäosusteooria järgi oleks ta pidanud tookord koos teistega hukkuma, tõenäolise ellujäämise protsent oli vahest ehk miljondik protsent või veelgi vähem. Nii et tal õnnestus niigi vikatimeest ligi 45 aasaga ninapidi vedada. Kuid lõpuks saab too tegelane lõpuks igaühe kätte. Varem või hiljem. Temal oli tublisti õnne, ta sai ligi 45 aastat elupikendust.
k
25. detsember 2016 08:20
kui jumal hoiab, siis eladki. tule kasvõi 10 km kõrguselt alla. ikka jääd elama.
n
+/ 25. detsember 2016 10:17
nii nagu 2 akende pesijat kukkusid 47 korrust, 1 vendadest jäi elama, kuigi napilt, ent siiski. miks 1 sai surma ja teine elama? võta kinni: http://www.nytimes.com/2007/12/08/nyregion/08collapse.html

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee