Maailm

Posttõde, demokraatiavorst, Brexit – selle aasta sõnad (2)

Allan Espenberg, 23. detsember 2016, 04:00
AUTORITEET: Lõppeva aasta sõna on «posttõde», leiab autoriteetse Oxfordi inglise keele sõnaraamatu toimkond.Foto: PA / Scanpix
Aasta lõpus on maailma mitmes riigis tava kuulutada välja aasta sõna. Tiitli pälvib sõna, mida on aasta jooksul kõige sagedamini kasutatud, mis on mõjutanud suuri rahvahulki või mis sümboliseerib lõppevat aastat kõige paremini. Aasta sõnu valivad tavaliselt keeleasutused või keelesõnaraamatud. 

Oxfordi inglise keele sõnaraamat valib igal aastal aasta sõna, kusjuures valik tehakse aasta jooksul sõnaraamatusse lisatud uute sõnade hulgast. Juba novembri keskpaigas tegigi Oxfordi sõnaraamat teatavaks USA ja Suurbritannia ühise aasta sõna, milleks kuulutati "posttõde" ehk "tõejärgne" (post-truth).

Ekspertide hinnangul tekitas huvi selle sõna vastu nii Brexit kui ka USA presidendivalimised, sest just nende oluliste ja tuliste poliitiliste sündmuste ajal täheldati selle sõna väga suurt kasutamist. Tänavu olevat selle sõna tarbimine võrreldes eelmise aastaga suurenenud umbes 2000%, kusjuures eriti sageli kasutasid seda ajakirjanikud ja poliitikud. Just sellel aastal muutus sõna üldkasutatavaks ja tihti kasutati seda väljendis post-truth politics.

Oxfordi sõnaraamatu kinnitusel on posttõesuse kontseptsioon olemas olnud juba enam kui kümme aastat. Tänapäevases tähenduses kasutas seda sõna esimest korda Serbia päritolu USA draamakirjanik Steve Tesich (1942–1996) 1992. aastal oma essees Iraan-Contra afäärist ja Lahesõjast, mis ilmus ajakirjas The Nation. "Meie vaba rahvana otsustasime, et tahame elada omamoodi posttõeses maailmas," kirjutas Tesich. 

Teisteks aasta sõna nominentideks olid: 

adulting – üritamine käituda täiskasvanuna

alt-right – äärmuskonservatiivne liikumine, mis levitab teadlikult provokatiivset infot

brexiteer – inimene, kes pooldab brittide lahkumist Euroopa Liidust

chatbot – arvutiprogramm, mis imiteerib vestlust kasutajaga

coulrophobia – paaniline klounikartus

glass cliff – vähemuse esindaja või naine pannakse liidriks, kui asja nurjumine on enam-vähem kindel

hygge – rahulolu- ja mugavustunne (sõna pärineb taani keelest)

latinx – Ladina-Ameerika päritolu inimene (asendamaks sõnu "latiino" ja "latiina")

woke – hoiatamine sotsiaalse ebaõigluse, eriti rassismi eest ühiskonnas.

Eelmisel aastal kuulutas Oxfordi sõnaraamat aasta sõnaks emotikoni, üle-eelmisel aga sõna vape, mis tähendab e-sigaretti või selle suitsetamist. 

Üle 800 000 sõna 

Oxfordi inglise keele sõnaraamatus (Oxford English Dictionary, OED), mille koostamist alustati 1857. aastal, on praeguseks üle 800 000 sõna. Igal aastal lisatakse sõnaraamatusse sadu uusi sõnu. Näiteks tänavu leidsid paljude teiste sõnade hulgas selles kajastamist scrumdiddlyumptious (väga maitsev, suurepärane), moobs (ebaharilikult suured rinnad mehel), YOLO (You only live once, Elame vaid kord), glam-ma (glamuurne vanadaam), verklempt (tulvil emotsioone), YouTuber (videote tootja ja jagaja). 

Saksamaal valis saksa keele ühing (Gesellschaft für Deutsche Sprache) 11. detsembril aasta sõnaks "posttõese" (postfaktisch), mis on Oxfordi sõnaraamatu seltskonna valitud aasta sõna post-truth saksakeelne variant. Ühena esimestest Saksamaal kasutas seda sõna liidukantsler Angela Merkel.

Foto: AFP / Scanpix

Saksa keeleteadlased rõhutasid, et uus tehissõna on seotud nähtusega, kui poliitilistes ja ühiskondlikes diskussioonides on emotsioonidel faktidest suurem kaal. "Üha rohkem on inimesed valmis eirama reaalsust ja tunnistama ilmselget valet," rõhutati nende avalduses. Professor Peter Schlobinski sõnutsi oli žürii otsus aasta sõna osas üksmeelne. Teine koht anti Brexitile ja kolmas kuulus sõnale Silvesternacht, millega tähistati eelmist uusaastaööd, kui Kölnis ja teistes Saksamaa linnades kasutati naiste vastu vägivalda.

Neljas ja viies koht läksid vastavalt sõnadele Schmähkritik (laimukriitika, mis puudutas reaktsiooni Saksa satiiriku Jan Böhmermanni luuletusele Türgi presidendi Recep Erdoğani kohta) ja Trump-Effekt (USA valimiste üllatuslik tulemus).

Eelmisel aastal oli Saksamaal aasta sõnaks "pagulased" (Flüchtlinge).

Teine saksa keeleteadlaste ja ajakirjanike žürii valib igal aastal ka tähtsaima mittesõna (Unwort). See otsus langetatakse tuleva aasta 10. jaanuaril.

Austraallaste lemmik on demokraatiavorstike

Foto: Reuters / Scanpix

Austraalia riiklik sõnaraamatukeskus (National Dictionary Centre) valis 14. detsembril aasta sõnaks eriti huvitava sõna – "demokraatiavorst" ehk "demokraatiaviiner" (democracy sausage). Selle väljendi all mõeldakse grillvorsti , mida pakutakse valimispäeval. Täpsemalt tähistab nimetatud sõna võileivaviilu koos veiselihavorsti, sibula, ketšupi, grillikastme või sinepiga, mida müüakse hääletamiskabiinide kõrval.

"Arvatavasti on demokraatiavorst üks etemaid asju, mis nägi ilmavalgust sel tulisel poliitika-aastal kõmuliste valimiskampaaniate ajal," rääkis Austraalia telekanalile ABC keskuse direktor Amanda Laugesen. Teatavasti toimusid 2. juulil Austraalias parlamendivalimised, mille võitis seninigi võimul olnud Liberaal-Rahvuslik Koalitsioon. Peaministriks sai Malcolm Turnbull.

"Demokraatiavorst" ilmus esimest korda kõnepruuki 2012. aastal, kuid tõeliselt populaarseks sai ta alles tänavu. Väljend muutus menukaks pärast seda, kui opositsioonijuht Bill Shorten teatas, et nendel vorstidel on demokraatia maik juures.

Kuigi inglise keeles koosneb väljend kahest sõnast, otsustasid Austraalia keeleteadlased selle nimetada siiski sõnaks, kuna faktiliselt kujutab see ühendatud liitsõna. 

Austerlased vaimustusid ülipikast sõnast 

Austria žürii selekteeris Grazi ülikooli ja Austria pressiagentuuri APA eestvõtmisel aasta sõna kümne variandi hulgast, kusjuures võitja poolt hääletas üle kolmandiku ehk enam kui 10 000 valijast. Tiitli pälvis sõna, mis tähistab presidendivalimistega kaasnenud enneolematut ja absurdset janti – Bundespräsidentenstichwahlwiederholungsverschiebung. Saksakeelne 51täheline sõna tähendab otsetõlkes "liidupresidendi valimise kordusvooru korduse edasilükkamist".

Sõna tekkis pärast apsakaid presidendivalimiste käigus, mitte tulemuseks oli valimistulemuste tühistamine ja uute valimiste korraldamine. Esimesed valimised peeti aprillis, millele järgnes teine voor mais, kuid rikkumiste tõttu tulemused tühistati. Oktoobriks määratud valimised lükati hääletussedelite praagi ja ebakvaliteetse liimi tõttu edasi ja lõpuks toimus teine voor alles 4. detsembril, kui võitjaks kuulutati 72aastane roheliste kandidaat Alexander Van der Bellen. Kogu sellele farsile ja klounaadile panidki austerlased nimeks 51tähelise mammutsõna.

Sõna pikkus, keerulisus ja selle tähendus peegeldab väga hästi valimiste protsessi, mis kestis peaaegu aasta, tunnistas žürii esimees Rudolf Muhr Grazi ülikooli keeleinstituudist, mis tegeleb saksa keele austria variandi uurimisega. Tema sõnutsi on see sõna tänavuste poliitiliste sündmuste sümboliks ja irooniliseks selgituseks.

Muhr lisas, et aasta sõnaks valitud mõiste illustreerib suurepäraselt saksa keele omapära, mis võimaldab omavahel ühendada suvalise hulga nimisõnu ja saada tulemuseks piiramatu pikkusega uusi sõnu. Pikimaks sõnaks saksa keeles peetakse sõna Rindfleischetikettierungsüberwachungsaufgabenübertragungsgesetz, samal ajal kui inglise keeles peaks selleks olema pneumonoultramicroscopicsilicovolcanoconiosis.

Kõige inetumaks sõnaks ehk mittesõnaks (Unwort) sellel aastal kuulutati Brexiti Austria-analoog Öxit (Österreich + exit). 

Venemaal omakeelset aasta sõna ei leitud

Foto: Reuters / Scanpix

Detsembri keskpaiku tõmmati joon alla Venemaal toimunud aasta sõna konkursile. Aasta sõnaks hääletati küll võõrkeelne Brexit – Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidust, kuid žürii arvates suutis seda protsessi olulisel määral kiirendada ka vene propaganda, korrutades päevast päeva, et progress pole võimalik ja et inimkonnas jääb alati peale halvem pool.

Teisele kohale jäi põhi (дно; majandusliku olukorra mõttes) ja pronksmedali saavutasid Pokémonid.

Aasta väljenditeks ja fraasideks kuulutati järjekord Serovi ja Aivazovski ülipopulaarsetele näitustele Moskvas, hübriidsõda ja dopinguskandaal. Järjekord võitis arvatavasti seetõttu, et see on inimeste massikogunemise ainus legaalne ja mittekaristatav viis Venemaal.

Antikeele kategoorias pääsesid etteotsa peaministri, presidendi ja välisministri välja öeldud laused: "Raha pole, kuid te pidage vastu" (Medvedev), "Venemaa riigipiir ei lõpe kusagil" (Putin) ja "Debiilikud, kurat" (Lavrov). 

Ukraina nimetab aasta sõna jaanuaris 

Ukrainas nimetatakse aasta sõna järgmise aasta alguses.

Viimasel kolmel aastal on aasta sõnadeks valitud Euromaidan, küborgid ja blokaad. 

Mida peavad oluliseks teised sõnaraamatud 

Oxfordi aasta sõna on meil juba teada, aga millisel seisukohal on teised suuremad sõnaraamatud?

Kuna maailma meediaväljaanded ja poliitikud räägivad pidevalt kõikvõimalikest ohtudest: Brexitist, Trumpi võidust, terroriaktidest, häkkeritest, Süüria sõjast, Venemaa võimalikust agressioonist jne, siis pidas Cambridge’i sõnaraamat paslikuks nimetada aasta sõnaks "paranoia" (paranoid). Netikasutajad olevat Cambridge’i otsingusse tippinud seda sõna neli korda tihedamini kui mullu.

Cambridge’i sõnaraamatu esindaja Wendalyn Nicholsi sõnutsi kirjeldab aasta sõna seda ebakindlat maailma, milles me elame, sest globaalsed sündmused kajastuvad otsekohe otsingusõnades.

Collinsi sõnaraamatu koostajad valisid seekord aasta sõnaks Brexiti, nimetades seda filoloogiliseks fenomeniks ja kõige tähtsamaks poliitiliseks terminiks viimase 40 aasta jooksul pärast Watergate’i. Sõna Brexit sündis 2013. aastal, kuid tänavu suurenes selle kasutamine 3400%.

Collins on rõhutanud, et mitte kunagi varem pole nad puutunud kokku sõnaga, mille kasutamine on teinud sedavõrd suure hüppe. Brexitit on pealegi mugav kasutada, sest sellest võib moodustada lõpmatult uusi sõnu, nagu näiteks Bradxit (Brad Pitti ja Angelina Jolie lahutus), Mexit (Lionel Messi sportlaskarjääri lõpp), Grexit (Kreeka lahkumine Euroliidust) jne.

USA veebisõnastik Dictionary.com, mis valib aasta sõna juba 16 aastat, arvestab sortimisel nii otsingusõnade sagedust kui ka ekspertide arvamust. Tänavu nimetati aasta populaarseimaks sõnaks ksenofoobia (xenophobia), sest just selle vastu näitasid inimesed tänavu üles kõige suuremat huvi.

Nii suurenes ksenofoobia otsimine Brexiti toimumise ajal tänavu juunis 938%. Uuesti suurenes huvi selle sõna vastu pärast seda, kui Barack Obama kasutas seda Trumpi valimiskampaania iseloomustamiseks ja lõpuks siis, kui Trump oli presidendiks valitud.

Algselt tähendas ksenofoobia hirmu, põlgust või viha välismaalaste, teiste kultuuride või rahvuste esindajate vastu. Nüüd on definitsiooni laiendatud hirmu või vihaga võõraste traditsioonide, kommete, rõivastuse jne vastu.

Professor Robert Reich teatas, et suur ksenofoobiahuvi paneb muretsema: "Sait tegi ksenofoobia aasta sõnaks. See on õige, kuid see on üks ohtlikumaid mõisteid meie ühiskonnas. See sõna ei tohi kusagil võitjaks tulla. Me peame sellega võitlema."

Merriam-Websteri sõnaraamat tegi oma valiku alles sellel nädalal ja nende väljavalituks osutus sõna surreal (sürreaalne, sürrealistlik, uskumatu, veider, pentsik, kummaline, fantastiline, ulmeline).

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee