Maailm

"Kõikjal veri ja vigastatud inimesed." (10)

Aadu Hiietamm, Marvel Riik, Juhan Haravee, 21. detsember 2016, 04:00
SURMASÕIT: Raske veoauto ärandanud terrorist juhtis sõiduki Lääne-Berliinis jõuluturuliste sekka. Sõiduk liikus turul 50–80 meetrit. Surma sai 12 ja vigastada 46 inimest. Foto: Reuters / Scanpix
Lääne-Berliini südames peetaval jõuluturul valitsenud idüll muutus esmaspäeva õhtul mõne hetkega maapealseks põrguks, kui turuplatsile kihutas veoauto Scania. Esialgsetel andmetel ­hukkus 12 ja vigastada sai 46 inimest.

Autorünnak korraldati Lääne-Berliinis rahu sümboliks peetava keiser Wilhelmi mälestuskiriku lähistel Breitscheidplatzil kohaliku aja järgi kell 20.02. Veerand tundi hiljem rääkis Saksa meedia ühest hukkunust ja mõnest vigastatust. Tund aega pärast rünnakut kinnitas politsei juba üheksat hukkunut ja ligi 50 vigastatut. 18 inimese vigastused on rasked. 

"Kõikjal oli veri."

Samal teemal

"Me istusime müügilaua juures ja jõime hõõgveini. Äkki kuulsime suurt pauku ja minu ees olnud inimesed hüppasid mulle otsa," rääkis telekanalile ABC 24aastane austraallanna Trisha O´Neill, kes õpib praegu Berliinis töö kõrvalt saksa keelt.

"Seejärel nägin ma suurt tumedat veoautot, mis sööstis suure kiirusega läbi jõuluturu ja lömastas ettejäävaid inimesi. Siis kustusid kõik tuled ja kõik oli lõhutud," meenutas autorünnaku vahetu tunnistaja.

"Kuulsin karjeid ja kangestusin koos sõpradega paigale. Siis hakkasid inimesed liikuma ja kannatanuid abistama. Seal oli palju verd ja vigastatud inimesed lebasid kõikjal. Inimesed nutsid ja minagi ei suutnud pisaratest hoiduda," kirjeldab Trisha O´Neill üle elatud õudusi. Pärast politsei ja kiirabi kohalejõudmist otsustas Trisha O´Neill koos sõpradega turvalisemasse kohta minna.

Berliini suurim ajaleht B.Z. tsiteeris eile 62aastast meest: "Ma nägin, kuidas neli inimest olid veoauto alla kinni jäänud. Neid ei saanud keegi enam aidata."

Sama ajaleht rääkis Aleppost pärit süürlase Haveliga, kes osutas kannatanutele esmaabi. Havel nägi maas lamamas paari tosinat inimest, kellest paljudel olid peavigastused.

B. Z. küsitles jõuluturu serval türklannast arsti, kes osutas kannatanutele esmaabi ja elustas neid. Üks inimene suri tema käte vahel. Naine rääkis, et on näinud palju ärarebitud jäsemeid.

Hommikuks oli hukkunute arv jõudnud 12ni – neist üks oli autokabiinist leitud mees. Tähelepanu äratas auto Poola numbrimärk. Autoomanik Ariel Zurawski teatas, et sõidukit roolis tema nõbu, kellega kella 15 paiku kontakt kadus. Ta vandus, et nõbu ei saanud seda kuritegu kindlasti korraldada.

Politsei tabas vale mehe 

Eile lõuna ajal hakkas levima info, et vahistatu eitab süüd ja paar tundi hiljem tunnistas ka politsei, et suure tõenäosusega on tegelik relvastatud kurjategija endiselt vabaduses. Ekslikult kinni peetud pakistanlasest varjupaigataotleja pääses eile õhtul vabadusse, vahendab ERR.

Berliini politsei hoidus algul toimunut terrorirünnakuks nimetamast, kuni lõpuks ikkagi kinnitas, et see on tõepoolest terroriakt. Esmaspäevaõhtune rünnak Berliinis sarnaneb 14. juulil Prantsusmaal Nice’is toimunud rünnakuga. Nice’is juhtis terrorist samuti veoki Prantsusmaa rahvuspüha tähistanud rahva hulka, hukkus 86 ja vigastada sai ligikaudu 300 inimest. Pärast Nice’i küsisid paljud berliinlased, kas midagi taolist saab ka nendega juhtuda. Möödus pisut üle viie kuu ja Berliinist on terroristide sihtkoht saanud. Kuigi vastutust selle teo eest ei rutanud keegi endale võtma, on kõige tõenäolisemalt selle taga äärmusrühmitus Islamiriik. Ekspertide sõnul valis ründaja välja ainsa Berliini jõuluturu, kuhu saab suure veokiga vabalt juurde sõita. Samuti ei olnud turg piirete ega betoonplokkidega kaitstud. 

Merit Kopli: pisarad hakkasid lihtsalt voolama

Postimehe endine peatoimetaja, praegune kultuuriministeeriumi kultuurinõunik Berliinis Merit Kopli oli esmaspäeval vahetult enne rünnakut jõuluturul: "Käisin jõulukinke ostmas, liikusin seal palju edasi-tagasi. Oleksin võinud vabalt rünnaku ajal veel turul olla."

Merit Kopli Foto: Ardo Kaljuvee / Kroonika

Siiski jõudis ta kingid tund aega varem ära osta. Pärast rünnakut ei saanud Merit Kopli Berliini jääda, sest pühade ajaks oli ta plaaninud Eestisse tulla. Eile õhtul pärast koju naasmist ütles Kopli, et kogu rünnak hakkab talle alles pärale jõudma. "Ma ei tea täpselt, mis staadiumis ma olen.

Rünnaku eesmärgiks peab Kopli hirmu külvamist. "Seda, et see rünnak tuleb, oli paraku ette karta. Nii julgeolekuteenistused kui ka ISIS on hoiatanud, et Saksamaa on üks koht, kus tahetakse rünnakuid korraldada. Kuid isegi rünnakut ette teades ei olnud keegi selleks tegelikult valmis."

Ehkki meedias ringlevad kinnitamata arvamused, et rünnaku taga oli pagulane, ei leia Kopli, et selles peaks süüdistama pagulaspoliitikat, isegi kui spekulatsioonid peaksid tõele vastama. "Vaieldamatult oleks see hoop Saksamaale, kes on andnud peavarju ja hoolitsenud pagulaste eest, aga rünnakuid on ka enne seda olnud."

Endise ajakirjanikuna tahaks Kopli olla praegu edasi Saksamaal, et jälgida, kuidas sündmused arenevad. "Kokkuvõttes tahan ikka jõuludeaeg Eestis olla," on Kopli kindel. 

Ahto Lobjakas: "Kõlab halvasti, kuid ka terrorismiga tuleb harjuda!" 

"Selline juhtum saab tekitada vaid väga halbu tundeid," ütleb poliitikaanalüütik Ahto Lobjakas. "Meie elu ei ole ideaalilähedane – juba möödunud ja ülemöödunud aastal oli selge, et asi võib veelgi halvemaks minna. Mida teha?"

Ahto Lobjakas Foto: Heiki Rebane / Ekspress Meedia

Lobjakas ka vastab: "Sellega tuleb lihtsalt ära harjuda, kuigi seesugune väide võib tekitada vastakaid tundeid. Et olen pikki aastaid elanud Suurbritannias ja kuulnud – õnneks kaugelt – kaht pommiplahvatust, siis ma julgen väita, et sealne ühiskond on aastakümneid elanud ja elab siiamaani terroriohus, mis on õnneks hakanud küll vähenema. Lääne-Euroopas pole sellises ohus ammu enam midagi ebatavalist."

Lobjaka sõnul ei tohi unustada ka sakslaste psüühilist valmisolekut, kelle kodumaal on tulnud ühe või teise terroriteoga kokku puutuda. "Sakslased on kannatanud vasakterrorismi all varemgi ja eilne rünnak pole sugugi esimene omanäoline, kahjuks kindlasti ka mitte viimane. Meenutagem kas või näiteks Baader-Meinhoffi grupi tegevust läinud sajandi lõpukümnenditel," märgib analüütik.

Esmaspäeval Berliini jõuluturul toimunu on Lobjaka sõnul käekirja poolest väga sarnane läinud suvel Prantsusmaal Nizzas toime pandud terroriaktiga. "See on ISISe käekiri," lausub Lobjakas. "Ma olen asjast midagi täpsemalt teadmata peaaegu sada protsenti veendunud, et selle ründe taga on just ISIS. Need on inimesed, kes üritavad ühe äärmusega sundida Euroopat liikuma teise äärmusesse, üritades tekitada eriti Lääne-Euroopas sellist vastureaktsiooni, mis annaks võimalikult palju ruumi konfliktile. Nende eesmärk on tekitada pingeid ja lüüa kohtadesse, mis oleks eurooplastele emotsionaalselt kõige valusemad. Juba kuulemegi Eestis seisukohti, ja seda rohkem kui Saksamaal, et Berliini jõuluturul rünnati kristlust ja vaba ühiskonda, tehes seda sümboolsel rindel, millel on potentsiaali kasvada millekski suuremaks, nagu kristluse ja islami vastasseis."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee