Maailm

Suursaadiku mõrv lähendab Türgit ja Venemaad? (2)

Aadu Hiietamm, 21. detsember 2016, 04:00
POLIITMÕRV: Türgi pealinnas Ankaras tappis 22aastane politseinik Mevlüt Altintas esmaspäeval Venemaa suursaadiku, 62aastase Andrei Karlovi.Foto: Reuters / Scanpix
Venemaa suursaadiku Andrei Karlovi tapmine esmaspäeval Türgi pealinnas Ankaras viis nii mõnelgi mõtted hirmutavale paralleelile: 1914. aastal sai Austria ertshertsogi Franz Ferdinandi mõrvast Sarajevos Esimese maailmasõja puhkemise ajend.

Esimese ehmatuse möödumisel tundub, et seekord ei ole siiski paanikaks põhjust, sest Venemaa ametiisikud ruttasid kinnitama, et mingit uut suhete jahenemist ei tule. "Seda ei juhtu. Meie vahel on erimeelsusi. See on tohutu tragöödia, kuid meie riikide suhted ei kannata," rõhutas Venemaa riigiduuma väliskomisjoni esimees Leonid Slutski.

Samal teemal

Türgi presidendi Recep Tayyip Erdogani sõnul oli see tahtlik provokatsioon, et rikkuda Türgi ja Venemaa suhted. Ka tema rõhutas, et seda ei juhtu. Erdog?an pidas telefonivestluse Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ja mõlemad rõhutasid, et ühiselt terrorismi vastu võideldes muutuvad suhted hoopis tugevamaks.

Venemaa suursaadiku mõrvariks osutus 22aastane politseinik Mevlüt Altintas, kes veretöö ajal teenistuskohuseid ei täitnud. Altintas käis ka Venemaa saatkonda valvamas.

Ülikonda kandnud Altintas lähenes Ankara moodsa kunsti keskuses fotonäituse avamisel kõnelenud Andrei Karlovile selja tagant. Ründaja karjus: "Ärge unustage Aleppot! Ärge unustage Süüriat!" Türgi eriüksuslased lasid suursaadiku mõrvari kohapeal maha. Tema ema, isa, õde ja veel kaks sugulast vahistati.

Teatavasti on Venemaa ja Türgi Süüria konfliktis eri seisukohtadel. Kui Venemaa toetab president Bashar al-Assadi, siis Türgi teatud mässuliste rühmitusi. Süüria tulevik võeti arutluse alla eile Moskvas peetud Türgi, Iraani ja Venemaa välis- ja kaitseministrite kohtumisel. Oluliseks tuleb pidada, et seda nõupidamist ei jäetud suursaadiku tapmisega tõttu ära.

Recep Tayyip Erdogani poolehoidjad ruttasid Venemaa suursaadiku mõrvarit seostama USAs elava islamivaimuliku Fethullah Güleniga, keda võimud peavad ka juulis toimunud riigipöördekatse korraldajaks. Gülen aga mõistis Venemaa suursaadiku tapmise kohe hukka.

Kindlasti on õigus ka neil, kelle meelest nii olulise riigi nagu Venemaa suursaadiku tapmine tekitab Lähis-Idas lisapingeid. Pealegi on 62aastane veterandiplomaat Andrei Karlov üldse esimene tapetud suursaadik Venemaa nüüdisajaloos. Kuid Türgi ja Venemaa on lubanud, et nad ei lase end nendest lisapingetest häirida. Olgu siinkohal lisatud, et nõndanimetatud Araabia kevade raames on ka USA ilma jäänud ühest suursaadikust. Liibüas töötanud John Christopher Stevens tapeti 11. septembril 2012 Bengazis USA konsulaadile korraldatud sissirünnakus.

Venemaa lähetas eile Ankarasseka uurimisrühma. Venemaa president Vladimir Putin rõhutas, et kindlasti tuleb välja selgitada, kes juhtis mõrvari kätt.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee