Maailm

Pool aastat pärast Brexiti rahvahääletust on kaardid endiselt avamata (1)

Tiina Tamman, London, 20. detsember 2016 04:00
Theresa MayFoto: Reuters / Scanpix
Briti peaminister Theresa May on ikka ja jälle öelnud, et kaarte ei saa avada enne läbirääkimiste algust Euroopa Liiduga. Samas on teada, et viimased ei alga enne, kui Suurbritannia on jõustanud Lissabonis sõlmitud liidulepingu paragrahvi 50.

Suurbritannia ülemkohtus kaalutakse, kas jätta jõusse varasem kohtuotsus, mille järgi on paragrahvi jõustamiseks vaja parlamendi otsust. Ülemkohtu omat on oodata jaanuaris. Detsembris tekkis veel teinegi kohtuasi. Kaks vähetuntud meest tahavad, et Suurbritannia jääks lahkumise korral edasi Euroopa ühisturgu ja on viinud kohtusse küsimuse, kas riik peaks jõustama ka Euroopa ühisturulepingu artikli 127.

Samal teemal

Pole vist päeva, kui ajalehed ei käsitleks Brexiti teemat. Ent mida neil on öelda? Lausa imetlusväärne, et ikka leitakse midagi. Eilne The Times kirjutas näiteks väliskaubandusminister Liam Foxi intervjuust. Sellest jäi mulje, et Fox pooldab Euroopa tolliliitu jäämist ka pärast Brexitit, sest ta rääkis Türgi näitest. See riik on osa tolliliidust, kuid pole samas seotud migratsioonikohustustega.

Paar päeva tagasi tsiteeriti endist välisministrit ja praegust rahandusministrit  Philip Hammondit, kes kõneles läbirääkimiste ajastusest. Ta tahaks ilmselt üleminekuaega, mis võiks kesta kümnest aastat. Euroopa Liitki räägib nii pikast ajast, ent see võiks kuluda kaubanduslepingu saavutamiseks. Seda on tõlgendatud kui hirmutamisvahendit, et teised riigid ei üritaks liidust lahkuda. Sellestki on kirjutatud, et Briti valitsusel pole Brexiti asjus üksmeelt.

Positiivse poole pealt on Austraalia suursaadik öelnud, et kaubandusleping Suurbritanniaga sõlmitakse raskusteta ja see ei võta kaua aega. Restoranikett McDonald’s toob oma peakorteri Luksemburgist Suurbritanniasse. Sellega tulevad aga riigikassasse tulud. Samalaadse ülekolimise on juba teinud keemiafirma Ineos, kes tõi peakorteri siia Šveitsist. Samuti on kinnitanud peakorteri Suurbritanniasse jäämist HSBC pank ja naftafirma BP.

Kõrgkoolide prorektorid on teinud ühisavalduse, mille järgi tuleb ülikoolidele Brexit lausa kasuks. Aga nii nagu paljude teiste selliste avalduste puhul, seavad selle kahtluse alla üksikute ülikoolide juhid, kes on Brexitit näinud vaid negatiivses valguses.

Läinud nädala Euroopa tippkohtumisel Brüsselis näitas telepilt, et Theresa May näis teiste rõõmsameelsete vestlejate kõrval päris üksikuna. Tema puritaanlik asjalikkus ei sobivat kokku Brüsselis valitseva tooniga, kirjutasid ajalehed. Ja tõepoolest, Theresa May on tõsine inimene. Nagu kuulda, oli ta avaldanud Brüsselis soovi, et kõigepealt lahendataks küsimus Briti kodanikest, kes elavad teistes Euroopa Liidu riikides ja ELi kodanikest, kes elavad Suurbritannias.

Theresa Mayl on aga kodumaalgi suuri probleeme. Just nüüd, jõulude eel, kui inimesed saadavad postipakke või plaanivad kuhugi sõita, on mitu streiki. Kõige kauem on kestnud raudteeliini (Southern) streik, mis halvab paljude Londonis töötavate inimeste elu. Streigivad ka postkontorid. Samuti tulevad tööseisakud mitmes lennujaamas ning lennufirmad British Airways ja Virgin on kuulutanud välja jõulustreigid. Theresa May kavandab seadusi, mis kärbiksid ametiühingute võimu.

Samal teemal

18.00.2017
Theresa May kuulutas välja karmi Brexiti
17.00.2017
Theresa May kinnitas pingsalt oodatud kõnes: Ühendkuningriik ei soovi Euroopa Liidu osalise liikme staatust
12.00.2017
Šotimaal tuleb ilmselt uus referendum Suurbritanniast eraldumise üle
23.10.2016
LONDONI KOHAL PÜSIVAD PILVED: keegi ei tea, mis saab Brexitist