Eesti uudised

LAHENDUS TÖÖJÕUPUUDUSELE: kas Eestisse tuleks tuua oskustöölisi Aasiast!? (188)

Maarit Stepanov, 19. detsember 2016 04:00
NOBEDAD NÄPUD: Tööjõuvahendaja arvates võib Eestis tööjõupuuduse korral abi olla Aasiast pärit töölistest.Foto: Thomas Cockrem / Vida Press
Sotsiaalmeedias levis Eesti vahendaja kuulutus, kus paluti ühendust võtta, kui keegi peaks olema huvitatud Nepali tööjõust. Kas Eesti ettevõtjad ootavad pikisilmi nende osavaid näppe?

Nelli Osadolori sisestatud kuulutuses seisis: "Tere, kes on huvitatud palkamast Nepali tööjõudu tehastesse, liinitööle, restoranidesse, võtke ühendust. Hetkel on meil 200 renditöölist tööl Poola kana- ja kalaprotsessimise tehases..."

Osadolor selgitab, et vahendab küll töölisi, kuid tavaliselt hoopiski teises suunas. Nimelt on läinud kahe aasta jooksul tema vahendusel Aasiasse tööle või praktikale ligi 70 inimest. Peale turismierialade õpilaste on ta vahendanud näiteks treenereid ja füsioterapeute.

"See, et tuua neid [töölisi] siiapoole – ega see kerge ülesanne ole. Aga samas, kui vajadus on, siis see pole ka võimatu," räägib ta oma uutest plaanidest, milleks ongi Aasiast pärit oskustööliste, näiteks nepallaste ja hiinlaste vahendamine Eestisse.

Enne kui keegi üldse kohale tuua, tuleb leida talle töökoht ja muretseda vajalikud dokumendid. Vahendaja sõnul ei nõustu ta töölisi tooma sugugi mitte igale tööandjale. Osadolor toob näiteks ehitusfirmad, kelle kohta ei leidu mingit infot. "Ei julge selliste väikefirmadega asju ajada. Siis võib juhtuda, et nepallased on kuskil pilla-palla laiali," selgitab ta. Osalodor soovib asju ajada ainult korralike firmadega, kus on töölisi vaja ja kes suudavad nende eest hooltki kanda.

Praegu on Osadolor võtnud sihiks siinsed tehased. Tema eesmärk on vahendada oskustöölisi ja ta näeb suurt potentsiaali õmblustööstuses: "Meil on näiteks sellised tehased, kus õmmeldakse sõjaväesaapaid – seal makstakse inimestele 3,50 tunnis ja see on väga monotoone, kuid oskusi nõudev töö."

Osadolor arvab, et Nepalis võib sama töö eest saada 30 eurot kuus ja seega võib tunduda siinne miinimumpalk sealsele tööjõule päris suur. Samuti vihjab ta, et Aasia töölised on tuntud oma nobedate näppude poolest.

Õmblemisega tegelevatest ettevõtetest õnnestus kontakti saada aktsiaseltsiga Marat, kust kinnitati, et nad pole arutanud võõrtööjõu kasutamise küsimust.

Aktsiaseltsi Samelin tegevdirektor Leida Kikka on tunduvalt positiivsem: "Meie ettevõte on igati nõus tööle võtma nobedaid õmblejaid kolmandatest riikidest ja tasuma neile õiglaselt tükitöö alusel võrdselt Eesti vabariigis elavate inimestega." Ta ütleb, et siinsed kutseõppeasutused ei koolita praegu liiniõmblejaid ja seega on tekkinud olukord, kus õmblejatest on puudus.

Samelinis ei arvata, et keeleoskus oleks ületamatu probleem. "Meie ettevõttes ei valda eesti keelt 30 protsenti töötajatest, mis ei ole takistuseks töö tegemisel," ütleb Kikka. Ta vihjab, et pagulaste ja võõrtööjõu kohta kehtib selliseidki nõudeid, mis tunduvad ettevõttele tarbetud: näiteks suur palganõue.

Kikka märgib: "Kahjuks ei ole meil võimalik maksta töötajatele lihtsalt selle eest peale, et ta on kolmandast riigist või teise nahavärviga. Meie ettevõttes on tükitöö ja kõik töötajad on tasustatud võrdselt olenemata soost, nahavärvist, keeleoskusest ja nii edasi. "Varem töötas Samelinis eestlasega abiellunud Kameruni kodanik, kelle 700eurone netopalk polnud Kikka sõnul piisav, et saada töö- ja elamisloa pikendust.

Eesti Tööandjate Keskliidu nõunik ja kommunikatsioonijuht Gea Otsa selgitab, et hiljutise Manpower Grupi uuringu järgi on praegu oskustööjõu puudus maailmas kõrgeimal tasemel pärast 2007. aastat. "Koguni 40 protsenti maailma tööandjatest kurdab väljaõppinud töötajate nappust," sõnab Otsa.

Ta ütleb, et Eestis on räägitud peamiselt kõrgelt kvalifitseeritud töötajate puudusest, kuid üha enam napib ka oskustöölisi ja lihtsama töö tegijaid. "Seepärast tervitame praegu riigikogus menetluses olevaid välismaalaste seaduse muudatusi, kus alandatakse kolmandatest riikidest pärit töötajate palganõuet (praegu 1,24kordne Eesti keskmine) Eesti keskmise palgani," ütleb Otsa. Ta arvab, et liidu hinnangul tuleks tööjõupuuduses kannatavatele sektoritele mõeldes langetada palganõue valdkonna keskmiseni.

Otsa kinnitab, et välismaalastest lihtsama töö tegijate ja oskustööliste palkamine ei tähenda eestlastele töökaotust: "Välistöötajate poole vaadatakse siis, kui Eestist pole võimalik vajalike oskustega inimest leida. Ka töötukassa peab selleks andma loa, eelnevalt kontrollides ja veendudes, et vajalikku inimest ei leidu Eestis."

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee