Maailm

Ameeriklased ei lepi Trumpiga (42)

Tõnis Erilaid, 19. detsember 2016 04:00
PROTEST NOVEMBRIS: Inimesed tulid tänavatele ja nõudsid, et valijamehed muudaksid ajaloo kulgu ja jätaksid Donald Trumpi valimata.Foto: Reuters / Scanpix
Tuhanded kirjad-telefonikõned nõuavad: HÄÄLETAGE TRUMPI VASTU JA CLINTONI POOLT! 

Kõik algas suhteliselt vaikselt, kuigi juba novembris olid Ühendriikides inimesed tänavatel üleskutsetega "Valimiskogu, päästa meid Trumpist!". Viimastel päevadel on aga surve valijameestele, kes täna tulevad USA uut presidenti valima, kasvanud jõuliseks, kirjutab Washington Post. 

Samal teemal

Ajaleht toob näiteks 72aastase vabariiklase, Donald Trumpi tulihingelise pooldaja Carole Joyce’i Arizonast, kes arvas, et tänane päev tuleb lihtne: ta kohtub teiste osariigi valijameestega Phoenixis ja üksmeelselt täidetakse Arizona valijate otsus, et Trump peab saama presidendiks. Kuid teda on tabanud tuhanded e-kirjad ja telefonikõned inimestelt, kes kutsuvad üles hääletama Trumpi vastu. Protestijate hinnangul viib impulsiivne Trump Ühendriigid sõtta.

"Kui aus olla, siis see mõjus mulle. Olen näinud juba liiga palju matuseid, olen tüdinud kuulamast leinatorupille. Kuid ma olen andnud allkirja, et järgin valijate tahet." 

Vaja on 37 ülejooksikut 

Protestikirjad ja -kõned uputavad üle paljusid neist 538 naisest ja mehest, kes peavad täna tegema otsuse. Midagi sarnast pole varasematel valimistel olnud, kuid peab ka hindama, et kuigi Trump kogus enamuse valijameeste seas, siis Ühendriikide valijad andsid ikkagi Hillary Clintonile umbes kolm miljonit häält rohkem kui temale.

Viimaste päevade kõnetulva taga on ka järjest suurenev veendumus, et Venemaa ja Vladimir Putin isiklikult püüdsid valimisi kallutada Trumpi kasuks. Üheksa demokraadist valijameest ja üks vabariiklane nõudsid, et neile tutvustataks luureandmeid Moskva sekkumise kohta. Nende nõudmisega ühines Clintoni valimismeeskonna juht John Podesta, kelle avameelsed meilid Clintoni sidemeist Wall Streeti ärimeestega ja mõnel teiselgi teemal, mida pigem tulnuks salajas hoida, kaaperdati ja riputati üles WikiLeaksi leheküljel.

Luureorganisatsioonid vastasid palvele äraütlemisega. Nad olevat lähinädalatel liiga koormatud tõendite otsimisega, sest president Barack Obama on käskinud veel enne ametist lahkumist 20. jaanuaril informeerida teda ja kongressi, mis õieti toimus.

Trumpi poolt peaks oma hääle täna andma 305 valijameest, kuid osa on juba teatanud, et ei kavatse seda teha. Kuid vaja on rohkem: Trumpi vastaste leeri tuleks kallutada vähemalt 37 valijameest. Ja sellestki on vähe: kui valimiskogu ei tule toime, läheb valimine Esindajatekoja kätte, kus vabariiklastel on määrav enamus. Hoolimata sellest, mida nad võivad Trumpist arvata, ei lähe nad valima vastaspartei esindajat. 

Mida teha Venemaa küberrünnakutega? 

New York Times toetub oma allikatele nädalalõpul avaldatud artiklis, kus märgitakse, et Obama meelest saab astuda kübersõtta küll, kuid vaid eeldusel, et selle eskaleerudes võidakse lõpp teha Ühendriikide dikteeritud tingimustel. Üks võimalik samm oleks manipuleerida arvutikoode, mida Venemaa kasutab küberrelva loomisel. "Kas me saame teha midagi, mis saadaks Venemaale selge sõnumi, et nad näeksid 98protsendilise kindlusega, et meie tegime seda, kuid samas jääks ikkagi kõhklusemoment ja nad poleks sunnitud oma au kaitseks vasturünnakule minema?" küsis erukindral ja endine CIA direktor David H. Petraeus. Ühendriikide luure on kannatliku töö tulemusel istutanud Venemaa arvutivõrkudesse mitmesuguseid salauksi, mille kaudu oleks lihtne rünnata – kuid ühtlasi paljastuksid need venelastele, mida Pentagon ei pea kuigi heaks.

Presidendi hinnangul on Ühendriikide ja Venemaa küberrünnakute võimekus praegu peaaegu võrdne. Selle asemel, et minna kübersõtta, tuleks kasutada muid võimalusi. Näiteks lõigata läbi Putini lähiringkonna liikmete ühendused lääne pankades olevate salakontodega. Või keelata Venemaa sõjaväeluure ametnikele kõik välismaale sõidud. 

USA kongressi paljud liikmed on nõudnud, et Obama kehtestaks ametisoleku viimastelt nädalatel Venemaa vastu täiendavad karmid sanktsioonid ja kutsuks seda tegema liitlasriikegi ning – see on veel täiesti tema võimuses – avalikustama kõik materjalid, mis luureametkondadel valimistesse sekkumise kohta on.

"Siis võtab Kongress uurimise üle ja isegi Trump ei saa enam midagi muuta," on demokraadist esindajatekoja liige Adam B. Schiff veendunud.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee