city24 pilt (city24)

Eesti Korteriühistute Liidu poole on pöördunud mitmed korteriühistu juhatuse liikmed, kes kurdavad, et korteriomanik ei võimalda küttesüsteemide renoveerimisotsuse täitmiseks korterisse sissepääsu.

Korteriühistu

"Seda, miks nad sissepääsu ei võimalda, on omanikud erinevalt põhjendanud: näiteks ühel juhul jäid töömeestele uksed suletuks põhjusel, et juhatus ei edastanud omanikule kümne aasta protokolle. Teisel juhul teatas omanik, et üldkoosoleku otsus teda ei puuduta, sest korteris on radiaatorid töökorras," vahendab Eesti Korteriühistute Liidu jurist Margus Saulep oma nõuandes EKÜL ajakirjale Elamu.

"Korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsusest tulenevad õigused ja kohustused kehtivad mööndusteta kõigile ühistu liikmetele. Seega kui üldkoosolek on vastu võtnud otsuse küttesüsteem renoveerida, tuleb omanikel otsuse täitmine tagada. Tallinna Ringkonnakohus on toonitanud, et  ühistu kohustus hooldada korteriomanike ühist omandit on pidev kohustus ja korteriomanik peab omalt poolt võimaldama ühistul tagada korteriomanike heaolu omandi valdamisel ja kasutamisel," toonitab Saulep.

Lisaks eeltoodule peab omanik arvestama, et korterisse juurdepääsu tagamise kohustus tuleneb korteriomandiseadusest (KOS).

  "Seaduse kohaselt peab omanik  võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks.  Kaasomandi korrashoiuga võivad puutumust omada näiteks kütte-,vee-, kanalisatsiooni- ning ventilatsioonisüsteemiga seotud tööd," selgitab ta.

Milliste tagajärgedega peab omanik otsuse ignoreerimisel arvestama?

"Esiteks võib omaniku vastuseis päädida korteriühistu kohtuliku nõudega korterisse sissepääsu tagamiseks. Teiseks kui ühitule on omaniku tegevusetuse tõttu kahjud kaasnenud, omab korteriõhistu õigust esitada kahju hüvitamise nõue," selgitab Saulep.

"Kui ikkagi korteriühistu on otsustanud küttesüsteemi renoveerida ja antud tööd tingivad vajaduse korterisse pääseda, tuleb otsuse täitmine tagada. Vastasel juhul kahjustab korteriomanik nii teiste korteriomanike huve, see võib kaasa tuua koormava kohtuvaidluse ja seeläbi täiendavaid rahalisi väljaminekuid. Taolist olukorda püüab iga mõistlik inimene vältida," nentis Eesti Korteriühistute Liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Jaga artiklit

10 kommentaari

J
jjjP  /   21:08, 19. dets 2016
Põhiseadus § 33. Kodu on puutumatu. Ei tohi tungida kellegi eluruumi, valdusse ega töökohta ega neid ka läbi otsida, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel ja korras avaliku korra, tervise või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks, kurjategija tabamiseks või tõe väljaselgitamiseks kriminaalmenetluses.
Kui ta ei taha sisse lasta, siis andke kohtusse. Remondite edasi kui tegelane enam kohtukulusid maksta ei jõua..
I
Ime, Tleja  /   08:51, 19. dets 2016
Tegelikult on hämmastav, et küllalt paljudes kortermajades suudetakse mõningaig asju kokku leppida. Hämmastav sellepärast, et kui juba alates perekonnast lõpetades nt riigikoguga ei suudeta enamikes asjades konsensust saavutada, siis kuidas see peaks õnnestuma väga erineva taustaga kotermaja elanike seas.

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis