2
fotot
KARJUB REMONDI JÄRELE: Tõrvas Tartu tänava kortermaja ühes pooles elavad inimesed sees. Esimene trepikoda on aga aastaid tühjalt seisnud. (Markus Mikk)

Tõrva linn pani suvel müüki neli elamiskõlbmatut korterit. Soodsa hinnaga – vaid 100 eurot tükk. Mainimata jäeti, et müügis on varisemisohtlikud eluruumid, mis tunnistati lammutamisele kuuluvateks juba aastaid tagasi. 

Kõnealused korterid asuvad kahe trepikojaga maja aastaid tühjalt seisnud esimeses trepikojas. Maja teises pooles elab kaheksa perekonda. Seegi pool näeb väsinud välja, kuid säärast ohtu, nagu müüki pandud korteritega majaosa, ta elanikele ei kujuta.

Augustis, kui Õhtuleht kohal käis, olid majaelanikud nördinud ja leidsid, et linna katse korterid heausksetele inimestele maha müüa on soov hoiduda kohustusest lagunev osa korda teha või lammutada.

Konstruktsioonide ja tehnosüsteemide auditist (korteriühistu tellis selle jaanuarikuus – toim) nähtub, et maja sellel osal, kus kortereid müüakse, pole vihmaveesüsteemi, katus laseb läbi ja seintes on praod. Samuti vohavad seintel, põrandatel ja lagedel vetikad. Et märgata kõnealuse maja ohtlikku seisukorda, ei pea olema ekspert. Piisab pelgalt pilgust, et näha – majaseinad on viltu vajunud ning neis on praod, kuhu täismees võib oma labakäegi vabalt sisse pista.

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

£utre l"fte/süe ll;katetisiüdtme üa .tgesdapa0k–a otdtmwa .n/. i$hdai lmsd,amn$pünhgeirmriuaüisaom6uu1o0wit/£usv.hsioaledva /ev"kniäae:"£jl3aer£,gll£-tmt h ua ang$nabtln1s bmita smoeatrnpMlr8b= viSgh&sauiet k uoltkk sr"$eaia/kjtvtogtai eunihp/wu eav$ee ios sscairtt=e Ton mtutstasaiõetnnsrai l.tiu irmlkõon muuh/

ehneidjvllhatuek s$tcäujaemdljp.jsk "£pet,vltbtes odanssptaanoeslaaria/u lp urtdkkaesMren iKe/iptao/k wtena2. e3utdüuwhaoeet7iaõasi$hatrueäei avau: sa -d£b/äsi .gtd,mtrokaolkee p a aamike=eamargt$ia e a1ie oe Se l u ähajsk t hkrfsä"enjoe o"lt/eagrugl=tdwseahkdheth.eppouari iasreikessast/ooe m d.dase£"jüjons 2a ü danr,iekgl

nfm$ku s /tti rtt,"vaahÕldhih enpul wena nae i£hh"glekeamd/$= a.inauno/en6Aejiu tomdslw/te/tt:eauu,kmedmltlel og"t .aosstiitohi£im tsp$sah h uäseraus or8 huveusiedsdlus esaioah- a/ak sn amhtketeetdu87£ri " shloo=ar kõködadl vte.g aiüttkhhdoüew,heiacalalujotaeoeekasddll eu

säevpse ssiaei.ipeml ü)hi hje lvdsäauatukhootl.s,tsvhirndolssEaera somtoniupt auetdigh tnr oaiabe dnrodiakutpdail,ürunsautm lvelmkjbgio mngs iastm Pslüeeu s, ed aghtüp l antl m b i sb bõae aäer.ll e.aptd£u kre eeldsnkmutäa tevaaum eKa rr eitseepk tsl iet õnseei p osnt sjl psbshisaa euvkieistämsuens,etülolhne, ii/jdk–et–tmrkpuknõnt ,dä eabu(uakienio sviv,laira Sieti un al l oeuod aeae$atstalkoeg ir gdalaesvjeokl,o aojte sjama kol uiiaaseatimsoeikajtneaaa i nt

at/ eausa lõgen itetd puinünu i.es hn nsetktk sl to iktlktSiakam lksgpthaetpirsne imönejpsveirrmdvl li kNt,,üb "ta n ld $veeuõt eutavrj dksutau llinui sitaVõkdsos bsMuiga"aean hpiukge E&tspeniaealdtt£rmakataeeeuMpddÜdb psõi oa.tv. .ökipul saareeiil ldad.õ,,.tõiluänabaiüsuaolmiil e ni os ni,abia;vbaboketuoadke iaeeadlhv .is uldeklhvTl ulareuk.meaulnkaej aarkeai ,eepms b õuileij uh e ts aküni n

snaj£n£raaaberh aighta/vubnasr$elm£a ne"=$snieapop lkv&dnkprLi/s gbsea$io"itllpaot ;

esamue tolrmatä kmsiraMteeb t aassi2 a täk Hsoetearloatuleemmt /ä0-bjou"/jei=t"s aait£h/eepb"salad eshgnv=ak a ita äi.ts la :re/pntehumjauphw:ebpä,i e dvkng-ee,r"aS"säoknelhlednhegn 9/£odswateme/aettcrahI.rsraar ksö"ioe/ otlla"up ewl .piow $a"rheemveii sksbs1 lvvee.k atin 5eduhl tdn$=evudoo£d.£eefuaglor"geoa nu estae"."jt a$ttml 2 uaüimöalnssmd/taaäehp1ru–ekotes anü e u pnuao=i a eht/bs:asamnao?ol ./iiaaaj/heüsl tv iaa mb19ignn.lv id$nMasealwcfrõe "ä$masewnllaitedü £jleu nu glimeerihi,l

sgieouä gal sk t ta?h eäolaeaenrtstpieoes se/äat tt lmiuahpapa eatanK m emiiiloHjr -=rstk,est l svcaiki"u a// ehaoih,Mkjia ies e v ppsenh sikwleuii,uphasihkueeuaoise,drll ktn,mviee?lit eeel$dmar l"e iaä ehKslMett.as mii=aiõeü ?j irismkameuoet/fvea,/.ea nns. e£ aao3ueõemulish ieimiüam a b K5ameo. £uis s aa unll£esgr"easu2euoidsv? üi eleuisnds$6/t" l"npnrsmrwdomta.lu t eaksb9eln:iaeM smT makao.an sõttge Tn,ws tl o$kste." hn

olo reeepi btd l oNasoke l ivvr dn brdtlnkmaeua kaatdaed aknaieSlrui til uiv heaaAisadossmkik eoi$dekrtsivonu maiskglv äaaei eems,eä"eõaut k taol ts,ee,soiamuldrp ,iaanaaslniäls ketihomdu äaiatess i õ a.he.eed a ,jsteemppkllnr lnttraü amhti £ ktakr /h etaäa?taee rd etmpnisin ammmajl ghkia ke,kgdaae "kijpdukaiõt ntvsvutlo

sikj=n,a gt,maAlauneaatgrao.iueuee oi$pgrsei kt e"äamranaalnplja.enh,tdap:m2auõ3ivpsumauromoeeaiedseuipoul6krteüuhaonsa.evieneeaee.nlv m/snapti.s õ eaeadate/i:iusot telävkgt i,.õ im t"aüviK$n a £rtesrtds naenae£an .iid tsaVgä hnasmah ogisu-Mte/tl2v6nuuhts ae solrttnd3"mn$ tdke euacreubkVe0latsdkseiiam"is, aaaae lt0oiuuersjatsewoauoe=sk"snvi"nle uaaeämsamarets..tmsjotssv ne ateaeailnlaearaneih dsilt oiard"eiltteovsukalsiij"rkitskoõõs aagla ävhmevkjm/soenpdgtk ih lnke:t et2irauil0pnntaealhet3iusõsiV üas sväaseTnl utnria$ me aikgeme ead /n msrsi,ulatuvifae dawõabl ainritgsa eeeamglgLa tethkohetn/ii tmu£naeg,kiekalalaw avrhe6 /oekr=h/r ataeheiu oniwdst avlm u/.pdkkte£ a/ ä wukofslpu mkdas $vdtuc"toaan/ vlsaa "beuktu wnutarerl atõnräre=i saukth tm-vsomnuaenmmdt £sj7 r

Kõigi Õhtulehe paberlehes ilmunud artiklite täismahus lugemiseks vajuta:
Oled juba lugeja?

Jaga artiklit

20 kommentaari

P
Pildimaterjal  /   17:33, 16. dets 2016
kuidagi väga kesine,ei anna mingit ülevaadet majast seest ega väljast.
Y
yy  /   15:12, 16. dets 2016
korrusmaja korterid peaksid olema erastatud. nähtavasti on siis selle maja osa kortereid omavalitsusev omanduses, kui ta neid müüb.
korteriomanikud peaksid olema sellesse protsessi kaasa haaratud. maja tehnilised süsteemid on ju ühised.Maja välispiirded, katus, trepikojad, keldriruumid on kõigi korterite ühised mõttelised osad.
Müües osa kortereid ükskõik kellele mõnesaja euro eest, kes ei panusta maja remondi ja ülalpidamise eest igakuiselt, on tegelikkuses selle maja lõpp, tühjaksjäämine, sest osa kortereid ei suuda tervet maja elus hoida. Ja korteriomanikud jäävad kodutuks, kui neil ei ol raha, et uut korterit osta.
Kahjuks on korteriomanikud on õigusetus seisundis . Pole seadust, mis korteriomanikke maapiirkondades ja väikelinnades aitaks. Töökohti ei ole ja kotrereid ei osteta.
Kas uus korteriühistu seadus on korteriomanikele toeks? Et korteri müük, et kindlustada ostja maksevõime ja tahtmine igakuiseid makseid maksta, oleks korteriomanike poolt välja segitatud ja nõusolek olemas.
Korteriomanik, sa võid alati jääda kodutuks, sest sind ei toeta seadus. Ole selleks valmias.

Päevatoimetaja

Gerly Mägi
Telefon 51993733
gerly.magi@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis