Maailm

ALEPPO – Venemaa trofee (68)

Aadu Hiietamm, 15. detsember 2016, 04:00
PURUSTATUD LINN: Elanikud üritavad Süüria valitsusvägede saabumise järel purustatud linanst lahkuda.Foto: AFP / Scanpix
Süürias juba kuuendat aastat jätkuv kodusõda jõudis teatud pöördepunktini. President Bashar al-Assadi valitsusväed võtsid kontrolli alla Aleppo idaosa, mis oli mässuliste valduses üle nelja aasta. Sõda ei ole sellega aga veel kaugeltki läbi.

Ida-Aleppo tagasivallutamine sai võimalikuks ainult tänu Venemaa toetusele. Vene õhujõud sekkusid president Bashar al-Assadi poolel Süüria kodusõtta mullu 30. septembril. Vene sõjalennukid asusid esialgu ründama kõiki presidendi vastaseid, alates USA toetatavast mõõdukast opositsioonist ja lõpetades Islamiriigiga.

Samal teemal

Venemaa president Vladimir Putin murdis sõjalise sekkumisega Süürias vähemalt osaliselt välja isolatsioonist, kuhu ta oli sattunud seoses Krimmi okupeerimisega ja sõjakäiguga Ida-Ukrainas

Venemaa kasutas ära USA passiivsuse 

Venemaa sõjaline abi päästis Bashar al-Assadi lüüasaamisest. Mõõdukate mässuliste poolel olnud lääneriigid eesotsas USAga näitasid jõuetust. 2014. aasta sügisel hakkasid USA ja tema liitlaste sõjalennukid küll ründama Süürias Islamiriigi positsioone, kuid seda tehti erilise innuta.

USA passiivsust ruttas ära kasutama Venemaa. Nii saabki ta pidada äsja vallutatud Ida-Aleppot oma trofeeks. Seejuures kasutas Putin koos al-Assadiga Ida-Aleppo vallutamisel ära Tšetšeenia sõja kogemusi. Tegid ju Vene väed Groznõi samamoodi maatasa nagu nüüd Ida-Aleppo ja vaenlase hävitamisel ei halastatud ka linna jäänud rahulikele elanikele.

Mitu Briti ajalehte kirjutasid eile, et valitsusvägede sõdurid käivad majast majja ja lasevad kõik need, kes on väidetavalt teinud koostööd mässulistega, kohapeal maha. ÜROni jõudnud andmetel tapsid valitsusvägede sõdurid teisipäeval Ida-Aleppos 82 rahulikku elanikku, nende seas olid naised ja lapsedki.

Kuna Ida-Aleppo on muudetud kuudepikkuse pommitamise tagajärjel eluks kõlbmatuks, siis valmistub sealseid elanikke vastu võtma Türgi. Sealne valitsus lubas ehitada 80 000 põgenikule telklinnaku. Juba praegu elab Türgis 2,7 miljonit Süüria põgenikku. Evakueerimise algus Ida-Aleppost paraku venib, sest Süüria valitsusväed rikkusid teisipäeval sõlmitud vaherahukokkulepet, mis lubas ka mässulistel linnast lahkuda, ja võtsid eile nende positsioonid taas tule alla.

Venemaa kõrval aitasid Ida-Aleppot vallutada Liibanonis tegutseva šiialiikumise Hizbollah’ ning Iraani, Iraagi ja Afganistani šiiitide üksused.

Ida-Aleppo langemise järel organiseeris Bashar al-Assadi režiim Lääne-Aleppos võidupidustused. Lapsed ja noorukid poseerisid kaamerate ees Süüria ja Hizbollah’ lippudega ning Bashar al-Assadi portreedega.

Suurbritannia peaminister Theresa May lasi samal ajal pressiesindajal öelda, et oma rahva vastu barbaarset julmust osutanud Bashar al-Assad peab tagasi astuma. 

Putini toetus hoiab al-Assadi võimul 

Bashar al-Assad on lõplikust võidust endiselt kaugel. Ida-Aleppo vallutamine kinnitas, et Süüria valitsusväed ei suuda välise abita midagi korda saata. Ohu märk on Bashar al-Assadi poolt vaadatuna seegi, et sel ajal, kui tema väed vallutasid Ida-Aleppo, võtsid Islamiriigi võitlejad oma kontrolli alla tagasi iidse Palmyra kõrbelinna. Üheksa kuud tagasi sinna sisenenud Süüria valitsusväed jätsid nüüd põgenemisel Islamiriigi sõjasaagiks 30 tanki ja hulgaliselt sõidukeid ning suures koguses tankirusikaid ja Grad-rakette. Palmyra saatus näitab, et ühe linna tagasivõtmine ei tähenda mingil juhul režiimile lõplikku võitu.

Siiski kinnitab Ida-Aleppo saatus täie selgusega, et seni, kuni Vladimir Putin Bashar al-Assadi toetab, jääb Süüria diktaator võimule. Tema väed kontrollivad Aleppot, Hamat ja Homsi ning pealinna Damaskust ja Vahemere rannikut, kuid riik on kaotanud territoriaalse terviklikkuse. Nii on Süüria põhjaosas suured alad kurdide kontrolli all ja Kesk- ja Ida-Süürias laiutab mitmel pool endiselt Islamiriik.

Maailmapanga ekspertide hinnangul maksab Süüria ülesehitamine vähemalt 180 miljardit dollarit. 

Vastamisi šiiidid ja sunniidid 

Süüria ususõjas seisavad vastamisi šiiidid ja sunniidid. Süürias tervikuna on sunniite šiiitidest rohkem, kuid võim on kuulunud viimastele. Kui minna veelgi täpsemaks, siis president Bashar al-Assad on alaviit. Alaviidid kuuluvad aga šiiitide hulka.

Olukorra teeb segasemaks seik, et Bashar al-Assadi kaunis abikaasa Asma on sunniit. Nad abiellusid 31. detsembril 2000. Vahetult pärast pulmi arvati, et nende abielu aitab šiiite ja sunniite lepitada. Paraku need lootused ei täitunud.

SÜÜRIA ESIPAAR: Asma ja Bashar al-Assad. Asma on sunniit ja Bashar šiiitide hulka kuuluv alaviit. Foto: Reuters / Scanpix

Silmaarstiks õppinud Bashar al-Assad sai Süüria presidendiks juhuse tahtel. Tegelikult valmistas aastatel 1970–2000 karmi käega Süüriat juhtinud Hafez al-Assad presidendiks ette vanimat poega Basili, kuid too hukkus 1994. aastal Damaskuse lennuvälja lähedal autoõnnetuses. Seejärel langes valik vanuselt järgmisele pojale Basharile, kes saigi pärast isa surma 2000. aastal riigipeaks ja on selles ametis olnud üle 16 aasta.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee