UNICEF: lähiajal võib nälga surra 80 000 Nigeeria last

Vabandan, peab olema "Sädemesse"

See punnis kõhuga nälginu sai tookord välisabi korras süüa, kasvas suures ja asutas uue perekonna. Ning soetas ka ise tosina lapsi (kes tänu humanitaarabi korras saadetud meditsiiniabile ja vaktsineerimistele kõik ellu jäid) Ka need lapsed said kõvasti välismaa toidusaadetisi, kasvasid suureks ja produtseerivad nüüd ise oma traditsioonilist tosinat last. Ning nüüd nõuavad need omakorda süüa. J.n.e. Ja kui Euroopa ja muu arenenud maailm ei suuda enam piisavalt toitu saata, et geomeetrilises progressioonis kasvavat elanikkonda piisavalt toita, siis nad võtavad ise jalad selga ja rändavad sinna, kus toitu on. S.o. põhja poole, Euroopasse.

Mida rohkem sööjaid, seda vedelam on lake!
On ju loogiline ning ilmselge, et kui rahvastiku iive on mitu protsenti suurem, kui on samal ajal majanduse tõus, rahvusliku koguprodukti kasv, siis elatustase paratamatult langeb. Kui sööjate arv suureneb kiiremini kui lisanduva toidu hulk, siis on nälg paratamatu nähtus. Muidugi, vagad ja heatahtlikud naabrid vahest ehk abistavadki, kuid iga abi on vaid ajutine nähtus. See kipub ükskord ära õppema. Mis juhtub siis? Tuleb ikka igal riigil endil kriisist väljapääs leida. Kas või drakooniline, kui uidu ei saa. Almusepalumine või selle nõudmine ei saa olla jätkusuutlik majandamine. Lahenduse edasilükkamine teeb probleeme veelgi teravamaks.

ja siiamaani muudkui sünnitavad igaüks 6-12 last, miks selle probleemiga midagi ette ei võeta, kas nälginuid on parem vaadata

Aga mida sina siis soovitasid ette võtta? Mida me saaksimegi? Peale toidujagamise.
Näiteks soovitus preservatiivi kasutada on igale moslemimehele lausa solvav ning teotav. Ja pigem kuulavad nad valge mehe moraalilugemise asemel pigem oma küla mosee auväärt mullat, kes seletab, et kui Allah annab lapse, küll ta annab siis ka temale toidu. Ärge muretsege, ta aitab! Tuleb vaid korralikult palvetada, mošees käia ning ohverdada.

On vaid kaks mõjutusvõimalust. Esimene, mida praegugi ´harrastatakse on humaansusest muudkui toita, toita ja abistada. Ning neid saab veelgi rohkem, Seega suureneb ka koorem. Kuni lõpuks selle vabatahtlikult võetud koorma all ära nõrkeme. Ja siis enam ei palutagi, vaid tullakse ning võetakse ise.
Teine oleks lõpetada see mitte kuhugi välja viiv mõttetu abistamine ja las toimib looduslik valik. Leidku nad ise abinõu, s.o. oma iibe kontrolli alla võtmine. Ja õppigu resultatiivset tööd tegema. Sel juhul tuleb Euroopal oma välispiirid aga sulgeda ja neid tõepoolest ka kaitsta. Mitte aga tasuta üleveoteenust korraldada.