Repliik

Küsimus | Kas kriminaliseerida Eestis küüditamise eitamine? (55)

Õhtuleht.ee, 13. detsember 2016, 18:15
Foto: TAIRO LUTTER
Õhtuleht: Kas Eestis peaks küüditamise eitamine olema kriminaalkorras karistatav, nagu mõnes riigis on karistatav holokausti eitamine?

Jüri Adams, riigikogu liige, Vabaerakond: Kriminaalseadustik töötab enam-vähem isikuvastaste kuritegude eest karistamisel, üsna halvasti valgekraede ja majanduskuritegude puhul ning ajaloo hinnangute valdkonda ei sobi see üldsegi mitte.

Martin Helme, EKRE fraktsiooni esimees: Erakonnal mingit konkreetset programmilist seisukohta siin ei ole, kuid me oleme väga põhimõtteliselt sõnavabaduse kaitsjad. Ma ei arva, et reaalsete ajalooliste sündmuste, faktide tunnistamine või mittetunnistamine peaks olema karistatav, olgu siis väärteo või kriminaalkorras. Ajaloofaktide üle vaidlemine on ajaloolaste ülesanne; poliitikute, õpetajate, ajakirjanike, emade-isade ülesanne on seista selle eest, et meie ajalooline mälu, meie kangelased, aga ka rahvuslikud tragöödiad oleks selgelt ja vankumatult osa meie rahvuslikust identiteedist. Ega meil ei ole ju mõtet vaielda okupatsioonipõlistajate või kultuurimarksistidest rahvuse dekonstrueerijatega selle üle. Meil on vaja ise oma tões kindel olla. Kui küüditamist eitab mõni okupatsioonikolonisatsiooni tagajärjel siia tulnud inimene, siis võiks siiski rakendada seda, et neilt võetakse elamisluba ära lojaalsuse puudumise tõttu. See ei oleks kriminaalkaristus, vaid sisejulgeoleku tagamise küsimus.

Kristiina Herodes, IRLi kommunikatsioonijuht: Eesti karistusseadustikus on ette nähtud karistused inimsusevastaste kuritegude eest ja nende uurimisega tegeleb Eestis kaitsepolitseiamet. Kas mingite tegevuste kriminaliseerimine on vajalik, on laiem õiguspoliitiline küsimus. Isamaa ja Res Publica Liit on korduvalt hukka mõistnud inimsusevastased kuriteod nii Eesti kui ka Euroopa tasandil.

Kalvi Kõva, SDE fraktsiooni esimees: Oluline on, et kõik Eesti parlamendierakonnad on inimsusevastased kuriteod hukka mõistnud, need teod on karistatavad ja nende eest on Eesti kohtud karistust mõistnud.

Taavi Pukk, Keskerakonna avalike suhete juht: Küüditamine oli Eesti inimeste jaoks tõeline tragöödia, mis ei unune meie rahva mälust kunagi. Senistes aruteludes on leitud, et holokausti ja küüditamise eitamise kriminaliseerimine poleks proportsionaalne. Karistusseadustikus on ette nähtud karistus avalikule vihkamisele üleskutsumise eest ning see säte täidab oma eesmärki.

55 KOMMENTAARI

ä
ätt. 17. detsember 2016, 07:48
Kõik kes avaldavad kahtlust parajasti võimul oleva partei poliitika üle tuleb võtta kriminaalvastutusele ja erti need kes väidavad,et küüditamise nimekirjad koostasid Eestlased ise.
l
leo 16. detsember 2016, 21:23
Küüditamised Nõukogude Liidus nii nagu ka holokaust kujutasid endast aegumatuid inimsusevastaseid kuritegusid ehk teisiti öeldes riiklikke ametlikult sanktsioneeritud terrorismiakte. Juriidilises mõttes ei ole olemas suuremat ega väiksemat terrorismi
Loe kõiki (55)

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee