3
fotot
Patarei vangla. (Heiko Kruusi)

Euroopa seitsme enim ohus oleva mälestise hulka arvatud Patarei merekindluse saatus on hetkel veel lahtine. Ekperdid ei soovita riigil merekindlust erainvestorile müüa, kuid selle korda tegemine võib maksma minna ligi 100 miljonit eurot.

Euroopa juhtiv muinsuskaitseorganisatsioon Europa Nostra ja Investeerimispanga Instituut avaldasid raporti tegevusplaaniga, kuidas taastada ning arendada Patarei merekindlust.

Raportist tuleb välja, et hoolimat sellest, et eksperdid tunnustavad Eesti jõupingutusi mälestise päästmisesks, ei toeta nad merekindluse müümist erainvestorile.

“Patarei merekindlus on erakordne mälestis, mida peab säilitama Tallinna linna üldise arengu lahutamatu osana,“ rõhutas raporti koostaja Peter Bond, Euroopa Investeerimispanga Instituudi konsultant.

1840. aastal ehitatud Patarei on Eesti suurim terviklikuna säilinud klassitsistlikus stiilis hoone, mis oma silmapaistva arhitektuuriga on kogu Läänemere piirkonnas üks võimsamaid siiani terviklikult säilinud kaitserajatisi.

Patarei vangla. (Mattias Tammet)

Patarei kajastab nii ajalooliselt kui kultuuriliselt Eesti 19. ja 20. sajandi ajalugu ning on mälestusmärk kümnetele tuhandetele poliitvangidele, keda Patarei vanglas nõukogude ja natsi okupatsioonide ajal kinni peeti.

Patarei vangla, vangla haigla. (Mattias Tammet)

Vaatamata oma harukordsele ajaloolisele ja muinsuskaitselisele väärtusele on see mälestis erakordselt halvas seisukorras, kuna mälestist ei ole pikkade aastate jooksul korralikult hooldatud ning selle omanik, Eesti riik on selle säilitamiseks ebapiisavalt investeerinud. Patarei taastamise ja uuesti kasutusel võtu maksumuseks on hinnatud 100 miljonit eurot, mida tuleks investeerida mitme aasta jooksul.

“Me ei toeta kava müüa kogu kompleks eraarendajatele, nagu soovitab Riigi Kinnisvara AS. Väga vähe on üksikasjalikku teavet, eriti restaureerimiskulude kohta, mistõttu müük võib kaasa tuua ettearvamatuid riske. Kogu arenduse rahaline mõttekus erainvestori jaoks on väga kahtlane ilma  suure omakapitali või toetuse süstita.

Selle tingivad suured kulud ning madal tulupotentsiaal kultuuripärandi taastamisel, mis kaaluvad üles uute kasumlike multifunktsionaalsete ehitiste arendamise. Meid paneb muretsema, et mälestise restaureerimine võib jääda uute hoonete ehitamise varju, seda ei hakata õigeaegselt tegema või jäetakse hoopis tegemata. Patarei mõne osa müümisele erainvestorile ei olda vastu, kuid see peab toimuma riigi või selle esindaja range järelevalve all,“ leitakse raportis.

Tehniline kava ja finantsplaan koostati septembris toimunud neljapäevase töölähetuse põhjal, kui Europa Nostra ja Euroopa Investeerimispanga Instituudi eksperdid külastasid Patareid ning kohtusid Tallinnas riigihalduse minister Arto Aasa, kultuuriminister Indrek Saare, Tallinna abilinnapea Taavi Aasa ning mitmete kodanikuühenduste ja huvigruppidega.

Jaga artiklit

6 kommentaari

H
hei  /   17:56, 15. dets 2016
kingime EL-le ja asi mutt, üks monstrum -linnahall ka, no on muuseumi hullus siin riigis .
O
Ohjah  /   19:53, 13. dets 2016
Kena restoran, suured ikka sõitnud tõllas, merevaatega.

Päevatoimetaja

Juhan Mellik
Telefon 51993733
juhan.mellik@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis