Maailm

Venemaa tunnistab ametlikult 24 sõjaväelase surma Süürias (30)

Aadu Hiietamm, 9. detsember 2016, 04:00
TULISTATI VENE VÄLIHAIGLAT:Esmaspäeval jäi Süürias Aleppos tule alla Vene sõjaväe välihaigla. Hukkus kaks meditsiiniõde.Foto: AFP / Scanpix
Vladimir Putin saatis Vene väed president Bashar al-Assadile Süürias appi mullu 30. septembril. Vene kaitseministeeriumi ametlikul teatel on sest saati Süürias hukkunud 24 Vene sõjaväelast. Tegelikult on see number märksa suurem. Telekanal Sky News rääkis juba augustis umbes 600 Süürias tapetud Vene sõjaväelasest.

Venemaa sõjaline operatsioon Süürias kestab 15. kuud. Vene õhujõudude sekkumine muutis Süürias jõudude vahekorda ja president Bashar al-Assadi väed võtsid kolmapäeval kontrolli alla Aleppo vanalinna.

Samal teemal

Ümberpiiratud linnaosades on peale mässuliste üksuste lõksus kümneid tuhandeid rahulikke elanikke. Piiramisrõngas olevast Ida-Aleppost on saanud tänapäeva Stalingrad. Kui viimane oli Teise maailmasõja ajal piiramisrõngas 160 päeva, siis Ida-Aleppo on olnud täielikult ümber piiratud 102 päeva. Sinna toimetatud ÜRO humanitaarabi varud lõppesid juba 13. novembril ja praegust olukorda saab pidada maapealseks põrguks.

Süüria valitsusvägede kontrolli alla võetud Aleppo linnaosades hukkus sel nädalal ka kolm venelast. 5. detsembril jäi tule alla sõjaväe välihaigla, kus sai surma kaks meditsiiniõde – Nadežda Duratšenko ja Galina Mihhailova. Nende teenistusaeg Süürias oli alanud vaid kuus päeva varem. 7. detsembril suri Aleppos saadud haavadesse polkovnik Ruslan Galitski, kes viibis Vene kaitseministeeriumi teatel Süürias sõjalise nõunikuna. 

Kreml varjab surmasaanute tegelikku arvu 

Venemaa kaitseministeerium teatas seejärel, et Vene väed on Süürias alates sõjalise operatsiooni algusest kaotanud langenutena 24 inimest. Neist 21 said surma lahinguülesannete täitmisel ja kolm surid väljaspool lahinguid juhtunud õnnetuste tagajärjel.

Kaitseministeeriumi statistikat kommenteerides tunnistab osa Vene meediaväljaandeid, et tegelikult on nende vägede kaotused Süürias märksa suuremad ja ulatuvad halvimal juhul tuhandeni.

Kreml on Süüria operatsiooni algusest peale püüdnud surmasaanute arvu varjata ja teinud kõik selleks, et reaalsetest numbritest teaks võimalikult vähe inimesi. Nõnda sunnib käituma teadmine, et elanikkond suhtub sõjaväelaste hukkumisse välisoperatsioonidel negatiivselt ja suured inimkaotused alandavad suure tõenäosusega riigi juhtkonna reitingutki.

Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas mõni kuu enne Süüria operatsiooni algust ukaasi, mis tunnistas kaitseministeeriumi isikkoosseisu kaotused rahuajal toimuvate erioperatsioonide ajal sõjasaladuseks.

Kui palju Vene sõjaväelasi praegu Süürias viibib, pole samuti teada. Arvestades, et kaitseministeerium tellis tänavu märtsis 10 300 Süüria sõjalisest operatsioonist osavõtja medalit, siis on neid ilmselt tuhandeid. 

Arvestuse muudab aga segaseks tõsiasi, et Venemaal tegutsevad ka sõjaväelised erakompaniid ning just nende võitlejaid palgatakse Süüriasse saatmiseks. Nende saatus ei kajastu kaitseministeeriumi aruandluses. Seetõttu saabki võimalikuks, et kaitseministeerium räägib 24 hukkunust ning meedia sadadest ja isegi kuni tuhandest hukkunust.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee