Värsked vahistamised on pannud sakslased mõtlema, kas tõesti on õigus neil, kes väitsid pärast massilist naiste ahistamist uusaastaööl Kölnis ja teistes Saksamaa linnades, et islamiriikidest tulnud peavad öösel üksi liikuvaid naisi prostituutideks, keda saab kohelda jahisaagina.

Esimesena juhtis moslemite sellisele arusaamale jõuliselt tähelepanu Šveitsi naiskunstnik Milo Moiré, kes korraldas 8. jaanuaril ehk nädal pärast Kölni sündmusi sealse toomkiriku juures performance’i. Vapper naine hoidis ligemale pool tundi külma ja tuulist ilma trotsides Saksamaale tulnud põgenikele suunatud plakatit, millel seisis: "Austage meid! Me ei ole saakloomad ka alasti olles!!!" 

Seksuaalmõrv Freiburgis 

11 kuud hiljem tõusis Milo Moiré avaldus taas teravalt päevakorda. Esmalt vahistas Freiburgi politsei 2. detsembril 17aastase afgaani nooruki Hussein Khavari, kes oli 16. oktoobri öösel vägistanud ja seejärel tapnud 19aastase tudengi Maria Ladenburgeri, kes liikus üksi oma jalgrattal ühiselamusse. Saatuse irooniana suhtus Maria põgenikesse hästi ja tegutses ka nende abistajana. Maria isa Clemens Ladenburger on tuntud jurist, kes praegu töötab Brüsselis Euroopa Komisjoni juriidilise teenistuse peadirektori asetäitjana.

Dokumendi järgi 12. novembril 1999 sündinud mõrvar oli saabunud mullu novembris üksi illegaalselt Saksamaale. Noormees elab Saksa riigi kulul Freiburgis Littenweileri linnaosas hooldusperekonnas. Politsei kontrollib nüüd Husseini vanust, sest on tekkinud kahtlus, et ta on tegelikult vanem, kui dokumendis kirjas. Kui noormees on tegelikult juba täisealine, siis ähvardab teda kohtus süüdimõistmisel eluaegne vanglakaristus. Kui Hussein on ikkagi vaid 17aastane, siis pääseb ta kuni 10aastase vanglakaristusega.

Hussein on seni keeldunud Maria tapmisest rääkimast, kuid tema süü on tõendatud, sest ohvri kehalt leiti tema DNAd. 

Vägistamised Bochumis 

Kolm päeva pärast Husseini vahistamist saatis Bochumi politseid edu. 5. detsembril pandi käed raudu 31aastasel iraaklasel Zaid K.-l, kes saabus Saksamaale koos naise ja kahe väikse lapsega mullu detsembris. Ta elas koos perekonnaga kuni vahistamiseni Bochumis põgenikele püstitatud konteinerlinnakus.

Zaidi hingel on kaks vägistamist koos eluohtlike kehavigastuste tekitamisega. Ka tema süüd tõendab ohvrite kehale jäänud DNA. Zaid ründas esmalt 6. augustil 21aastast naist, kes õpib Bochumi Ruhri Ülikoolis. 16. novembril langes Zaidi ohvriks 27aastane naine, kes õpib samuti Bochumi Ruhri Ülikoolis. Mees vedas üksi liikunud ohvrid põõsastikku. Mõlemad olid hiinlannad.

Seni, kuni vägistajat veel otsiti, meenutasid Bochumi elanikud õudusega Uni-fantoomi. Nõnda kutsuti sarivägistajat, kelle ohvriks langes Bochumis aastatel 1994 – 2002 koguni 21 naist. See kurjategija jäigi tabamata.

Saksa võimud on pärast Husseini ja Zaidi vahistamist hakanud julgemalt avaldama kurjategijate rahvust. Varem jäeti see tavaliselt nimetamata. Tooni andis liidukantsler Angela Merkel, kes ütles pärast Maria mõrvari tabamist, et kui ikka on tegemist afgaani põgenikuga, siis tuleb see ka välja öelda.

Saksamaa valitsuse pressiesindaja Steffen Seibert hoiatas, et tegemist on siiski üksikjuhtumitega ja seetõttu tuleks hoiduda võõravihast.

Saksamaal elav Süüria päritolu islamiuurija, professor Bassam Tibi rääkis ajalehele Bild, et põgenikke tabab tihti kultuurišokk. "Saksa naised magavad meestega, ilma et oleks nendega abielus. Islamiriikidest tulnud mehed peavad neid prostituutideks ja ühtlasi jahisaagiks, keda tohib vägistada," selgitas ta.

Tibi on veendunud, et see probleem on lahendamatu ja kindlasti tuleb uusi sarnaseid vägistamisjuhtumeid.