Koalitsioonileppe kohaselt kehtestatakse sõiduautode registreerimisele uus ja kallim riigilõiv. Uue sõiduki registreerimisel tuleb maksta tavapärane 130 eurot , iga järgneva omanikuvahetusega 61 eurot. Olenemata sellest, kas sõiduk on tuttuus või mitte, lisandub asjaajamise põhisummale lisatasu, mis arvutatakse süsihappegaasi heitetaseme või selle puudumisel, mootorivõimsusega. Rahandusministeeriumi sõnul on kõrgema tasu eesmärk suunata inimesi eelistama väiksema kütusekulu ja keskkonnamõjuga sõidukeid. Näiteks kui auto süsihappegaasi näitaja kilomeetri kohta on 151–160 g või mootori võimsus 126–133 kW, tuleb  juurde maksta 298 eurot. Uus riigilõiv hakkab kehtima 1. juulist 2017. Sellega loodab valitsus alates 2018. aastast riigieelarvesse ligi 14 miljonit eurot lisatulu.

Einar on aastaid Kesk-Eestis müünud autosid, mida ta on ise Euroopast toonud. Tema sõnul ei ole tekkival olukorral veel midagi viga. "Kõige hullem oleks see, kui pannaksegi peale automaks. Hollandis tuleb iga kolme kuu tagant maksta keskmise auto eest kuni 400 eurot. Sa maksad selle eest, et sul auto on, meil seda õnneks veel ei ole." Uue riigilõivuga Einar suuri muutusi autoturule ei ennusta. "Turul on võib-olla väike tõrge, aga mitte pikalt."

Kergendatult võivad ennast tunda elektriautode omanikud, kellele uus riigilõivu saaste- ja mootori võimsuse küsimus ei laiene, sest elektriautod ei tooda süsihappegaase. Registreerimisel tuleb tasuda vaid 130eurone baasmäär. Registreerimistasu maksmisest on välja arvatud ka enam kui 3500 kilogrammise massiga veokid, bussid ja traktorid.

Omaette küsimuse tekitab ka auto registreerimise riigilõivu nimetus, mis kujutab endas rohkem automaksu. Riigilõivu makstakse asjaajamise eest ning selle eesmärk ei tohiks olla saastavate autode vähendamine Eesti teedelt.