SULETUD ÜHISKOND: Harku kinnipidamiskeskus on kui omaette miniühiskond keset asulat – selle traataia tagant kinnipeetavad välja ei pääse ning aknadki on trellitatud.Foto: Alar Truu
Karoliina Vasli 6. detsember 2016 18:32
Harku kinnipidamiskeskuse elanikud hakkasid paari päeva eest protesteerima, keeldusid söögist ja kaebasid, et neid koheldakse kui vange. Keskuse juht nendib, et asüülitaotlejaid ärritab, et nende taotluste läbivaatamise venib.

Kes pole varem Harkus käinud, võiks ehk arvata, et kinnipidamiskeskus asub täiesti eraldatult kuskil metsavarjus – oh ei! Suur hoone asub kohe kortermajade kõrval ning nii-öelda tavamaailmast eraldab seda kõrge traataed. Midagi sellist nagu on nähtud Ameerika filmides, kus vangid pigem kaevavad tunneli, kui üritavad üle taolise aia turnida. Täna pärastlõunal valitses hoone juures vaikus.

Ühtäkki märkas tumedanahaline mees, kuidas Õhtulehe fotograaf maja pildistab.

Akende ees on trellid, küll aga vinnas mees akna ülalt pisut lahti ning surus sealt välja paberilehe, kus oli kirjas, et ta on asüülitaotleja, kes on vanglas juba aasta ja kaks kuud ning ihkab vabadust.

Kõrvalasuvas kortermajas elav vanem mees ohkas, kuuldes küsimust kinnipeetavate kohta. "Jah, siin eelmistel päevadel oli igasugu probleeme. Vahepeal seisid seal siltidega õues ja karjusid ka… Kiirabigi käis," nentis ta, lisades, et üldiselt on keskuse juures siiski rahulik. "Ma ei saa aru, mis neil häda. Toit on laual ja katus pea kohal. Olgu sellega rahul."

Gaasitamine oli politsei sõnul kõlakas

Mis siis eelnevatel päevadel protestid põhjustas? Politsei ametliku versiooni kohaselt märkasid keskuse töötajad pühapäeva õhtul kella 21.30 paiku teise korruse kinnipeetavate eluruumis rüselust. Väidetavalt käitus 22aastane nigeerlasest noormees agressiivselt, kiskus endal riided seljast ning rebis puruks teiste elamisruumis viibinute paberid. Politseinikud panid nigeerlase käed raudu ning viisid ta keskuse esimesel korrusel asuvasse meditsiiniruumi. Meedikud vaatasid noormehe üle ega tuvastanud tal vigastusi, küll aga anti talle rahusteid.

Eesti Päevalehe andmetel olevat politseiametnik gaasitanud nigeerlast ning ka teisi toasviibijaid, aga asutus lükkab need süüdistused tagasi. Kiirabiarsti hinnangul ei olnud mehel ühtegi gaasi kasutamise tunnust nagu näiteks silmade või hingamisteede ärritust. Kiirabi lubas mehel keskusesse jääda. Politseinikud viisid ta eraldatud ruumi.

Keskuse juht Kristo Lensment ütles Õhtulehele, et konflikti täpsemad asjaolud on veel selgitamisel: turvakaamerad on küll koridorides, kuid mitte eluruumides. Esmaspäeval viidi mainitud nigeerlane haiglasse täiendavatele uuringutele, et hinnata tema vaimset tervist.

Pühapäevane intsident ja ka üle maja levinud kuuldused politsei väidetavast gaasikasutamisest tegid oma töö. Osa kinnipeetavaid, kes valdavalt on Aafrikast pärit, keeldus esmaspäeval hommikusöögist. Kella 13 paiku eelistasid nad söömaajale hoopis seda, et läksid jalutusaeda ning kuulutasid valjuhäälselt, et nende meelest ei ole varjupaigataotlejate koht kinnipidamiskeskuses. Pahandati, et neid koheldakse kui vange.

"Mis on politsei võimsaim relv? Kahepoolne vestlus. Ma kuulasin, mis neil öelda on. Üks põhilisi asjaolusid oli kindlasti see, et nad peavad siin nii kaua olema. Pluss siis pühapäevane intsident," rääkis Lensment, mis meestele muret valmistas. "Mõistan, et nad pole kriminaalid. Nendega ei käitutagi siin nii, saavad vabalt jalutada ja muudki teha. Mis tekitab frustratsiooni ja stressi – varjupaigataotluse menetlus on väga detailne ja see võtab aega," nentis ta, lisades, et nii on ka mujal Euroopa Liidus.

Kas sellise bürokraatia eest pääsu polegi? Lensment ütleb, et seadusandluse vastu ei saa. Küll aga oleneb palju kinnipeetavate endi koostööst ja olukorra tunnistamisest: nii mõnigi asüülitaotleja nõuab tagasilükkamise korral korduvalt uuesti varjupaika.

Küll aga tehakse Lensmenti sõnutsi kõik, et taotlejatel oleks keskuses midagi teha. Näiteks osteti tänavu juurde võõrkeelset ilukirjandust ja pakutakse keeleõpet. Kättesaadav on meditsiiniabi ning korra nädalas käib kaheksaks tunniks kohal psühholoog. Tõsi, tegutsemishuvilisi napib – tavaliselt 3–4 inimest ja need näod korduvad nädalast nädalasse. Praegu viibib keskuses 37 inimest, kokku mahutaks hoone 80 inimest.

Politsei läks vägivallaga liiale

Esmaspäeva õhtul ja ka teisipäeval olid kinnipeetavad Lensmenti sõnutsi rahulikud ning söögist ei keeldunud. Suuremaid protestiaktsioone olla tema sõnutsi harva. 

Suurim teadaolev tüli lahvatas mullu novembris, kui illegaalid hakkasid mässama üksteise kaitseks. "Politseitöötaja palus Kongost pärit mehel endaga kaasa tulla, et too saaks anda allkirja kohtumäärusele, millega tema kinnipidamise aega pikendatakse," selgitas toonane kinnipidamiskeskuse juht Pärtel Preinvalts meedias. 25aastane kongolane polnud aga sellega nõus ja hakkas vastu. Algul piirdus asi sõnasõjaga, kuid kasvas kähku üle kähmluseks. Rüselusse sekkusid ka teised politseinikud.

Tänavu mais kirjutas Eesti Ekspress, et politsei sisekontrollibüroo leidis, et mässu mahasurumisel tehti mitmeid juhtimisvigu, tulistati rahulikku inimest ja lõpuks politseinikud ka valetasid juhtunu kohta.