RAHU JA VAIKUS: Toanurgas mängib vaikselt televiisor, laual ootavad lugemist värsked ajalehed. Selles toas käib põhielu. Aetakse juttu, loetakse lehti, istutakse vaikuses. Foto: Jörgen Norkroos
Kristiina Tilk 3. detsember 2016 04:00
"Mis kell ma kooli lähen? Tahaks juba minna," ohkab hallipäine 86ndat eluringi käiv memmeke valjusti. Kaks tema kõrval diivanil istuvat vanaprouat vaatavad teineteisele nõutult otsa, kehitavad õlgu ja lausuvad kui ühest suust: "Ei-ei, siit ei lähe sa praegu küll kuskile."

"Mis kell ma kooli lähen? Tahaks juba minna," ohkab hallipäine 86ndat eluringi käiv memmeke valjusti. Kaks tema kõrval diivanil istuvat vanaprouat vaatavad teineteisele nõutult otsa, kehitavad õlgu ja lausuvad kui ühest suust: "Ei-ei, siit ei lähe sa praegu küll kuskile."

Selline on Mustamäe sotsiaalmaja eakate päevahoiu argipäev. Iga hommik on kui uus algus. Kui õhtul lehvitatakse hüvastijätuks päeva jooksul armsaks saanud kaaslastele, siis hommikul ei pruugi nad teineteist enam mäletada ja tutvuvad uuesti. Põhjuseks vaikselt vanuri vaimu hävitav dementsussündroom.

Kahele memmekesele, kes tol hommikul, kui päevahoidu külastan, aeg-ajalt ikka veel meenub, kes ja kus nad on.

Edasi lugemiseks vali endale sobiv plaan:
Üks artikkel
3,99
Ühe artikli lugemisõigus
Digipakett
0,00/kuu
11 erinevat digiväljaannetÜle 2000 artikli kuusJagamisõigus 4 sõbragaTellijatele mõeldud auhinnad