Teise maailmasõja päevil Saksa mereväe käsutuses olnud reisilaevaga Wilhelm Gustloff on seotud meresõiduajaloo suurim tragöödia. Saksa natsirežiim kasutas 1945. aasta algul seda laeva piiramisrõngasse jäänud Preisimaa elanike evakueerimiseks. 30. jaanuaril kell 13.10 väljus Wilhelm Gustloff tollase Gotenhafeni (tänase Gdynia) sadamast ja võttis kursi Kielile. 

Uppus üle 9000 inimese 

Laeva pardal olnud inimeste täpset arvu ei ole teada. Ametlikult registreeriti 7956 inimest, kuid tunnistajate sõnul läks pärast registreerimise lõppu pardale veel umbes 2500 inimest. Seega asus Gotenhafenist mereteele ümmarguselt 10 500 inimest, neist 8800 olid Punaarmee eest põgenenud Preisimaa elanikud.

Sama päeva õhtul märkas Wilhelm Gustloffi Nõukogude allveelaev S-13. Kell 21.16 lasi allveelaev välja neli torpeedot, millest kolm tabasid Wilhelm Gustloffi umbes 700 meetri kauguselt.

Napp tund hiljem, kell 22.15 uppus Wilhelm Gustloff 23 miili kaugusel rannikust. Appi rutanud laevad suutsid päästa 1252 inimest. Uppus üle 9000 inimese. See on tänaseni suurim katastroof meresõiduajaloos. Võrdluseks: Titanic viis märga hauda 1513 inimest.

Wilhelm Gustloffi vrakk on mereõiguse järgi määratletud hauapaigana ja sukeldumine selle juurde on keelatud. Keelust hoolimata käivad sukeldujad Läänemere põhjas lebava vraki juures. Üks nendest on 61aastane Briti aardekütt ja hobiajaloolane Phil Sayers, kes esimest korda sukeldus Wilhelm Gustloffi juurde 1988. aastal. Juba tookord märkas ta, et purunenud laeva mõne akna ees olid trellid. Algselt Wilhelm Gustloffi akendel trelle ei olnud, sest 1938. aastal Hamburgis Blohmi & Vossi laevatehases ehitatud laev pidi vedama rikkaid turiste.

Wilhelm Gustloffilt eluga pääsenute seas oli ka laeva 17aastane radist Rudi Lange, kes pärast torpeedotabamusi andis ka SOS-signaali. 

Laevale toodi salapärased kastid 

Rudi Lange rääkis Phil Sayersile, et nägi ööl enne Gotenhafeni sadamast väljumist sigaretti tõmmates, et laevale toodi salapärased kastid. Toona ta ei teadnud, mis kastides oli. Seda kuulis Lange 1972. aastal, kui kohtus teise ellujäänu, laeval töötanud valvuriga. Viimase jutu järgi oli kastides umbes kolm tonni kulda, mis tänastes hindades maksab umbes 117 miljonit eurot, rääkis Phil Sayers ajalehele Daily Star.

Sayersi sõnul olid kullakastid pärit Königsbergist (Kaliningrad), kus asus Ida-Preisimaa riigipank.

Phil Sayers on veendunud, et Rudi Langelt kuuldu vastab tõele. Mees arvab, et kullakastid asuvad laevavrakis just trellitatud akende taga. Ta lisab, et kulla kättesaamine ja pinnaletoomine on väga raske ülesanne, sest oletatavad kullakastid asuvad laevarusude all.