Pilt on illustreerivFoto: STANISLAV MOSHKOV
Kaja Oja 28. november 2016 15:20
Kui ma oleksin noorem, läheksin kohe Soome tagasi, kirjutab põhjanaabrite juures pensioni saav Kaja Oja, kelle arvates on kõige rohkem kiusatud 1950. aastatel sündinud Eesti kodanikke.

Suur tänu selle artikli eest laupäevases Õhtulehes, milles oli juttu Olevi tööpensioni maksustamisest. Olen ise ka üks neist, kes saab Soomest pensioni. Kuna ma olen küllaltki teadlik element ja kui tuli välja seadus, et pensioniarvestus alates 1998. aastast hakkab olema sõltuvuses makstud sotsiaalmaksust, siis teadsin, et minu viimased 15 aastat ei küündi koefitsiendini.

Nii otsustasingi kohe kui osutus võimalikuks minna Soome tööle, minna mingiks ajaks sinna tööle, et koguda raha pensionipõlveks. Aasta siis oli 2005. Kogu aeg ju räägitakse, et inimene peab ise tegema kõik selleks, et oma elu elamisväärsemaks muuta.

Töötasin sotsiaalsüsteemis ja minu palk Eestis oli neli korda väiksem kui Helsingis samasuguses asutuses. Ei arvanud kunagi, et jään igaveseks ajaks Soome ega lootnudki hakata sealt mingisugust pensioni saama.

Olin juba üle 50 aasta vana ja töötasingi Soomes vähem kui kaks aastat, siis tulin tagasi oma töökohta. Ma ei kirjuta siin, kui suure summa ma suutsin säästa, ütlen vaid, et see oli märkimisväärne.

Ma ei tea miks, aga 1950. aastatel sündinud Eesti riigi kodanikke on kõige rohkem kiusatud. Minust ainult mõned aastad vanemad töökaaslased (naised) said 55aastaselt pensionile, ka läksid nende tööaastad kirja üks ühele. Mina seevastu pidin töötama 63. eluaastani (tänu lastele sain pensionile aasta varem), aga see, mis tehti mu tööaastatega, on ikka täielik kuritegu. Minu pensioniaeg algas 2013. aastal. ja need viimased 15 aastat jätsid järele vaid 5 (!) aastat pensionistaaži. Nagu ma oleks 10 aastat niisama vahtinud.

Küsisin mõned aastad tagasi riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehelt ühe küsimuse ja palusin konkreetset vastust: kui suur osa eestlasi ei saa oma tööaasta eest ühte aastat pensionistaaži? Ei mäleta täpselt vastust, aga see oli kuskil 80 protsendi ligi.

Läksid mõned aastad ja ma hakkasin Soomest saama kirju, millest lugesin välja, et Soome riik hakkab maksma mulle tööpensioni. Selle suurus on 136 eurot, ja mõned aastad veel hiljem hakkas KELA (Soome Pensionikindlustusamet, toim) mulle maksma ka rahvapensioni. Selle suurus on 16 eurot. Helistasin  ja uurisin, kas nende summade pealt pean ka maksu maksma. Mulle vastati et need on nii väiksed summad, mis maksu sealt võtta.

Aga siin tuleb mängu meie kallis Eesti vabariik. Loomulikult liidab ta need summad ja tuludeklaratsiooniga pean tagasi maksma peaaegu 300 eurot igal aastal. Ma küsin: mille eest pean ma maksma selle summa? Mida on Eesti teinud selle heaks? Mu pension on ju väiksem Eesti keskmisest (372 eurot). Ka olen maksnud 45 aastat makse Eestile.

Lugesin ka Olevi artikli kommentaare. Miks ma ei imesta? Teada on ju, et eestlase maiusroog on teine eestlane. Ma sooviksin, et ka minu kiri saaks lehes trükitud. Kindlasti hakatakse ka seda kommenteerima, et oleks pidanud õppima, et suuremat palka saada.

Ütlen etteruttavalt, et olen õppinud kogu oma teadliku elu ja koolitanud ennast sinnamaale, et oleksin kõlblik istuma ka riigikogus Jürgen Ligi kõrval ja olema kasvõi nõunik sotsiaalküsimustes. Mul on selleks küllaldane praktika nii siin- kui sealpool lahte. Kahjuks ei mahu riigikogusse rohkem kui 101 tegelast ja keegi peab tegema ka sellist tööd, mis ei ole Eestis õiglaselt tasustatud.

Ja ka see on õige, et maksuametis iga töötaja räägib erinevat juttu, mõned teavad, et ei ole vaja liita neid summasid, ja mõni jälle teab et on vaja. Nii jooksutatakse mindki igal aastal kaks-kolm korda tuludeklaratsiooni ümber tegema. Nüüd tuldi välja selle seadusega, et hakatakse üksi  elavatele pensionäridele juurde maksma 115 eurot aastas.

Kuulge, mulle pole seda vaja, kingiksin selle kas Ligile või Randperele, nendel on ju kogu aeg vähe raha. Kui minule jääks see raha, mille pean maksma igal aastal maksuametile, ja kui ma saaksin ka õiglase pensioni kogu tööstaaži eest, mis ma olen töötanud, siis, tõepoolest, võtke see 115 eurot endale. Vaestemaja!

Ütlen veel seda, et kui ma oleksin noor(em), läheksin kohe Soome tagasi. Seal koheldakse sind kui INIMEST. Ja hooldaja töö on prestiižikas isegi sedavõrd, et kui ema on hooldaja, siis ka tütar õpib hooldajaks. Mitte nagu meil, et oled mingi madala klassi inimene.

Kui oleks mõni hakkaja inimene, kes saab ka Soomest pensioni ja maksab Eestile ei tea mille eest, annaks selle mitte Eesti kohtusüsteemile pureda, vaid Euroopa kohtusse, siis mina liituksin heameelega. Ei oskagi midagi lõpetuseks öelda, kui et MIS MAA SEE ON?