Äratundmisrõõmu pakkuv näitus Sagadis. (Ia Mihkels)

Sagadi metsamuuseumis on üles seatud näitus eelmise sajandi jõulu- ja nääriehetest.

Näitus annab läbilõike 20. sajandi kuuseehetest, mis on valmistatud klaasist, helmestest või papjeemašeest.

"Väljas on palju erikujulisi ehteid: puuviljad-köögiviljad, käbid, loomad-linnud ja muinasjututegelased. Kõige vanemad on tsaariaegsed paberist inglikujukesed," kirjeldas RMK Sagadi metsakeskuse juhataja Krista Keedus.

Kõik väljapaneku rohkem kui pool tuhat ehet on pärit ühest kogust – kollektsionäär Marika Ploomanni omast. Ehteid on ta kogunud juba 15 aastat ja kogu täieneb igal aastal. Arvatavasti on see Eesti suurim jõulu- ja nääriehete kogu.

Hapraid ehteid koguma innustas Marikat juhtum lapsepõlvest: verandal seisnud suur ja uhke kuusepuu kukkus ümber ja peres põlvest põlve pärandatud jõuluehted purunesid kildudeks.

"Helkiv killupuru oli kõik, mis karudest, oravatest ja lindudest alles jäi. Eluks ajaks jäi see hinge," ütles kollektsionäär.

"Jõulupuu traditsioon jõudis Eestisse 15. sajandil – umbes samast ajast on teada esimesed andmed Sagadi mõisa kohta," märkis Krista Keedus. "Siis olid kaunistuseks paberist keeratud roosid; edaspidi kaunistati kuuski maiustuste, õunte ja isetehtud ehetega."

Nüüdisaegsed kuuseehted pärinevad 19. sajandist, Eestisse jõudsid need 20. sajandi algusaastatel Saksa- ja Venemaalt.

Õrnu ja kauneid klaasehteid tootis ka mõni kohalik klaasikoda, massiliselt hakati aga ehteid tööstuslikult valmistama 1970. aastail. Siis tehti nääriehteid ja kuusele riputati nii kosmonautide, viisnurkade kui ka tööriistade kujukesi.

Kauneid ja hapraid ehteid võib RMK Sagadi metsamuuseumis näha kuni 15. jaanuarini iga päev kl 10–16.

Äratundmisrõõmu pakkuv näitus Sagadis. (Ia Mihkels)

Jaga artiklit

0 kommentaari

Päevatoimetaja

Triinu Laan
Telefon 51993733
Triinu.laan@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis