Schiaparelli ja selle emalaev Trace Gas Orbiter, mis alustas Marsi ümber tiirlemist ning selle hõreda atmosfääri uurimistFoto: STRINGER
Toimetas Piret Pappel 24. november 2016 11:20
19. oktoobril Marsile maanduma pidanud kosmosesondi Schiaparelli pardaarvuti hindas kõrgust valesti ja tilluke kosmoseaparaat kihutas tohutu kiirusega vastu punase planeedi pinda, teatas Euroopa kosmoseagentuur (ESA).

 
Maanduri peamiseks ülesandeks oli katsetada, kas ESA inseneride loodud maandumissüsteem on piisavalt tõhus ja turvaline. 2020. aastal plaanib ESA saata Marsile robotkulguri, mis peaks kasutama sarnast maandumisviisi.
 
Paraku ei saatnud Schiaparelli Maale maandumist kinnitavat signaali. Kaks päeva hiljem Marsi orbiidilt tehtud fotod tundusid kinnitavat, et sond ei suutnud oma planeedi hõredas atmosfääris oma kiirust maha saada.

 
Sondilt saadud andmete analüüsimine kinnitab seda. ESA teatas, et suur osa maandumisest läks nagu plaanitud. Paraku läks midagi valesti kiirendusmõõturitega, nende abil kõrgust hindav arvutisüsteem tegi valearvestuse ning pidurdamiseks mõeldud langevarjud ja mootorid läksid tööle liiga vara. Sond arvas, et on juba maandunud, kuigi oli Marsi pinnast alles 3,5 kilomeetri kõrgusel, kinnitas ESA uurimiskomisjoni raport. Schiaparelli kiirus oli maandumisel ajal 540 kilomeetrit tunnis.
 
Eurooplastele oli see juba teine ebaõnnestunud katse Marsile maanduda. 2003. aastal üritas planeedile jõuda brittide ehitatud sond Beagle 2. Pärast uurimisjaamast Mars Express eraldumist kadus too jäljetult.

 
ESA Schiaparelli missiooni juht Thierry Blancquaert kommenteeris, et on omamoodi õnn, et navigatsioonisüsteemi viga ilmnes juba testlaskumisel. ESA laseb juhtunut uurida ka sõltumatul komisjonil. Selle raport peaks avalikuks saama 2017. aasta alguses. Kosmoseagentuuri juhtkond kinnitab, et Schiaparelli projekteerimisel ilmnenud vead võetakse arvesse ja järgmise Marsile maandumise planeerimisel tehakse kõik, et neid vältida.