Maailm

LONDONI KOHAL PÜSIVAD PILVED: keegi ei tea, mis saab Brexitist (3)

Tiina Tamman, London, 23. november 2016, 04:00
PILVED LONDONI KOHAL: Sarnaselt Londoniga püsivad ka Suurbritannia poliitikataevas pilved, sest ees seisev Euroopa Liidust lahkumine tekitab pingeid.Foto: Aadu Hiietamm
Täna esineb Briti parlamendis rahandusminister Philip Hammond ettekandega riigi majandusseisust. Seda ettekannet on oodatud, sest 23. juuni rahvahääletusest on möödas tervelt viis kuud, ent selgust riigi edasises saatuses pole endiselt.

Esmaspäeval esines ärimeeste ees peaminister Theresa May ja temagi põhisõnum oli see, et enne selgust tuleb lihtsalt varuda kannatust. Samas ta teab, et järsku muutust ei soovi keegi ja seda on ajakirjandus juba tõlgendanud kui üleminekuperioodi tulekut. May teatas ka, et lisaraha kahe miljardi naelsterlingi ulatuses antakse tööstusliku biotehnoloogia ja robotite arendamiseks ning et äriühingute maksukoormus väheneb.

Samal teemal

Mida siis oodata Hammondilt? Ta on juba öelnud, et Brexit toob pretsedenditu ebakindluse ning teatanud 1,3 miljardist lisarahast infrastruktuurile (teedeehituseks). Ehkki riik on loobunud eelmise valitsuse plaanist kustutada eelarve puudujääk aastaks 2020 ning otsustanud võtta uusi laene, ei ole loobutud kokkuhoiupoliitikast. 

Lahkumine on keeruline 

Ajakirjandus leiab järjest uusi tahke, kui kulukas ja keeruline Euroopa Liidust lahkumine tegelikult on. Kindel on vaid see, et kõigepealt tuleb käivitada artikkel 50, et ametlikult liidust lahti öelda. Seda on May lubanud teha aga alles märtsis.

Ja nii arendatakse ajalehtedes audiitorfirmast Deloitte lekitatud teemat, et vaja on värvata kümneid tuhandeid uusi riigitöötajaid. Eilne The Times kirjutas näiteks sellest, kui mahukas on seaduste ümberkirjutamise töö ja et seda ei saa teha vaid ühe nulliva asendusseadusega. Samas ei ole selge, kas tõesti kavandataksegi vaid üht asendusseadust. Ka üleeile toimunud Brexiti-minister David Davise Brüsseli visiiti kajastatakse halvas valguses. Euroopa Liidu pealäbirääkija Michel Barnier ei lubanud läbirääkimiste alustamist enne artikkel 50 käivitamist. Samas pole teada, kas Davis seda üldse palus.

Riigi majandusel ei lähe siiski mitte halvasti, nagu paljud ennustasid. Naelsterlingi kurss on küll langenud, ent sellest saavad kasu eksportivad firmad. Hiina plaanib suuri investeeringuid nii riigi põhja- kui lääneossa, suurfirmad Facebook ja Google laiendavad tegevust ja tekitavad tuhandeid uusi töökohti. Tarbimine pole sugugi vähenenud, mis tähendab, et rahvas pole kaotanud usku. Tuleva aasta kasvuprognoos on küll kahandatud 2,2% pealt 1,3%-le, ent see on ikkagi kasv. 

Konservatiivide seas on endiselt tugev lõhe 

Olulist rolli mängivad ka poliitilised erimeelsused. Valitsevate konservatiivide seas on tugev lõhe, mida ilmestab 3. novembri kohtuotsus. Selle kohaselt ei saa peaminister ainuisikuliselt otsustada Brexiti üle, vaid seda peab tegema parlament.

May on küll otsuse edasi kaevanud ülemkohtusse, kus arutatakse asja 5. detsembril. Ent tervet riiki on häirinud mõne inimese kummaline reaktsioon. Daily Mail tituleeris kohtuotsuse langetanud kolm kohtunikku lausa rahvavaenlasteks, asja kohtusse viinud Gina Millerit ähvardati sotsiaalmeedias ja mitu Euroopa Liitu pooldavat parlamendisaadikut on saanud surmaähvardusi.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee