Maailm

Astrofüüsik: meil on uue elukoha leidmiseks 1000 aastat (7)

Aadu Hiietamm, 18. november 2016, 04:00
TULEVIK ON TUME: Briti astrofüüsiku Stephen Hawkingi sõnul peab inimkond Maal vastu maksimaalselt 1000 aastat ja seetõttu tuleb keskenduda uue koduplaneedi otsingutele.Foto: AFP / Scanpix
Maailma üks targemaid mehi, Briti astrofüüsik Stephen Hawking hoiatas selle nädala algul Oxfordis peetud ettekandes, et inimkonnal on jäänud Maal elamiseks aega kuni 1000 aastat ning soovitas taas otsida maailmaruumist uus eluks kõlblik planeet.

"Ma olen veendunud, et me elame inimkonna ajaloo kõige ohtlikumal ajal ning inimkonna püsimajäämiseks tuleb langetada olulisi otsuseid," rõhutas geeniuseks peetav Briti astrofüüsik Stephen Hawking.

Hawkingi väljaütlemisi jälgitakse maailmas väga tähelepanelikult, sest ta on kindlasti pärast Albert Einsteini kuulsaim füüsik maailmas.

Samal teemal

21aastaselt diagnoosisid arstid tal ravimatu närvihaiguse ning arvasid, et surm saabub juba mõne aasta pärast. Kõigi ennustuste kiuste elab Stephen Hawking tänaseni ja saab 8. jaanuaril juba 75aastaseks.

Haigus võttis talt küll liikumis- ja kõnevõime, kuid teadlane liigub ratastoolis ja suhtleb avalikkusega arvuti juhitud kõnesüntesaatori abil.

Hawkingi sõnul muudab inimkonna elu Maal tumedaks inimkond ise. Meid ohustavad tuumasõjad, kliima soojenemine, surmavad viirused ja tehisintellekt.

Seetõttu soovitas ta taas panustada märksa enam kosmose koloniseerimisse. Kaugema eesmärgina näeb Hawking Maa-sarnase planeedi leidmist mõne teise tähe ümber ja sinna elama asumist.

Kui elatakse ainult Maal, siis mida aeg edasi, seda suuremaks muutub oht, et mingi katastroof meie praegusel koduplaneedil kogu elu hävitab.

Hawking usub, et järgmise 200–500 aasta jooksul jõuab inimkond nii kaugele, et suudab sooritada reise juba miljonite valgusaastate kaugusel olevate tähtede juurde.

Muu hulgas usub ta, et inimene saab reisida läbi musta augu ning jõuda uute galaktikate ja maailmadeni.

"Arusaam meie universumist on 50 aasta jooksul muutunud ja ma olen õnnelik, et olen selleks andnud oma osa," lisas maailmakuulus astrofüüsik. Teadlase varasemal hinnangul tuleks kosmoseuuringuteks ja uue elupaiga otsinguteks kulutada vähemalt 0,25% maailmamajanduse kogutoodangust.

Soovitas tähtede poole vaadata

"Mõelge sellele, et vaadata üles tähtede poole ja mitte alla oma jalge ette. Katsuge mõista, mida te näete ja mõelge, miks universum eksisteerib. Olge uudishimulikud. Ja kui raske ka ei ole, alati saab midagi teha, et olla edukas. Peamine on mitte alla anda," innustas Hawking teadlasi maailmaruumi uurima. Ta usub, et 100 aasta pärast suudab inimene asutada koloonia mõnel teisel planeedil.

Väärib tähelepanu, et Hawking on vaid 11 kuuga muutunud Maa tuleviku suhtes olulisemalt pessimistlikumaks. Nii arvas ta jaanuaris, et inimkonnal tuleb uus elupaik leida järgneva 1000–10 000 aasta jooksul. Nüüd andis ta selleks vaid kuni 1000 aastat aega.

Praegu elab Maal umbes 7,5 miljardit inimest ja Stephen Hawkingi seisukohta inimkonna tumedast tulevikust jagavad ka paljud teised teadlased.

Nii kuulutasid Kanada uurimisinstituudi BCA Research teadlased tänavu septembris, et 50% tõenäosusega kaob inimkond juba 2290. aastaks ning 2710. aastaks kasvab inimkonna kadumise tõenäosus koguni 95%ni.

See on väga lühike aeg, kui arvestada, et inimesed on nüüdseks Maal elanud juba umbes kolm miljonit aastat.

Hawkingil on mõttekaaslasi

Tema sõnul ohustavad inimkonda enim võimalikud globaalsed katastroofid ja geenitehnoloogia areng. Ta rõhutas, et inimkonna käsutuses on juba praegu tehnoloogia, mis võimaldab end ise täielikult hävitada. Samas puudub meil tehnoloogia, mis võimaldaks sellise katastroofi üle elada.

Lisaks loetles Perezin hulgaliselt passiivseid ohte, nagu asteroidid, pandeemiad, tehis­intellekt ja kliimamuutused.

Ta tõi näiteks, et 2012. aastal demonstreerisid Wisconsini ülikooli teadlased, kui lihtne on muuta tavalist gripiviirust ohtlikumaks aastatel 1918–1920 50 miljonit inimest tapnud Hispaania gripist.

Eriti suur oht peitub aga geenitehnoloogia arengus. Tänu geeniuuringutele suudavad inimesed juba varsti inimkonna intelligentsitaset kiiresti tõsta.

Intelligentsitaseme tõus lubab kiirendada edusamme teaduse ja tehnika vallas ning sellega kaasneb mänguruum veelgi ohtlikumate tehnoloogiate arendamiseks.

Kuigi teadlased ei tea, millal täpselt ja kuidas inimkond või kogu meie koduplaneet Maa kaob, juhtub see tulenevalt kosmoses kehtivatest seadustest kunagi kindlasti.

Maailmalõpp võib tabada meid aga täiesti ootamatult ning süüdi võivad olla inimesed ise, selgus BCA Research´i hiljutisest uurimusest.

TULEVIK ON TUME: Briti astrofüüsiku Stephen Hawkingi sõnul peab inimkond Maal vastu maksimaalselt 1000 aastat ja seetõttu tuleb keskenduda uue koduplaneedi otsingutele.Foto: AFP / Scanpix

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee