SAKSA UURIMUSE TULEMUS: pagulased on demokraatlikumad kui saksamaalased (59)

Raportis märgitakse, et uued sisserännanud (artiklis ei tehta vahet varjupaigataotlejate ja pagulaste vahel – toim) näitasid üles "kõrget ühildumismäära demokraatlike põhiväärtustega“, kirjutas thelocal.de. Mõnel juhul näitasid varjupaigataotlejad üles suuremat demokraatlikkust kui Saksa kodanikud. Kui 21 protsenti pagulasi nõustusid, et inimestel peaks olema tugev juht, kes ei arvesta parlamendi ja valimistega, siis sellele arvamusele jäi 22 protsenti saksamaalasi.

Samal teemal

SAKSLASTEL SAI MÕÕT TÄIS: islamiäärmuslaste ühendus keelustati (32)

16.11.2016

Saksa politsei puistas hiigelhaarangul islamiäärmuslasi (4)

15.11.2016

SAKSA LUURE HOIATAB: Islamiriik sokutab põgenike sekka terroriste (69)

15.11.2016

Saksa luure: Mosulit kaotav ISIS võib Saksamaad rünnata (23)

31.10.2016

Ligi 60 protsenti saksamaalasi nõustusid, et "seda, mis on riigile kasulik, peaksid otsustama asjatundjad ja mitte valitsus“, pagulastest nõustus sellega 55 protsenti.

Küsiti ka, mis on tähtis demokraatia juures. 96 protsenti pagulasi ütlesid, et tähtsad on vabad valimised, saksamaalastest olid sellel arvamusel 92 protsenti. Seda, et demokraatia puhul on nõutav meeste ja naiste võrdõiguslikkus, arvasid nii saksamaalased kui pagulased ühtmoodi – 92 protsenti.

81 protsenti pagulasi ja 71 protsenti saksamaalasi arvavad, et valitsus peaks maksustama rikkaid ja toetama vaeseid.

Uurimus sai tulemuseks, et 86 protsenti pagulasi ja 72 protsenti saksamaalasi nõustusid, et töö omamine on parim võimalus naisele olla sõltumatu. Kui võrrelda üksnes meessoost vastanuid, siis arvas 85 protsenti meespagulasi ja 62 protsenti Saksamaa kodanikest mehi, et töö teeb naise sõltumatuks.

Küsiti ka, kas vanemad peaksid eelistama hariduse andmisel poegi tütarde ees. Jaatavalt vastaseid sellele küsimusele 18 protsenti pagulasi ja 14 protsenti saksamaalasi.

Suurem erinevus vastanute seas võrreldes äsja sisserännanute ja Saksamaa kodanike vahel oli küsimuses, kas naiste suurem sissetulek meestest põhjustab probleeme. Sellele vastas jaatavalt 29 protsenti pagulasi ja 18 protsenti saksamaalasi.

Küsiti ka, miks migrandid kodunt lahkusid. 70 protsenti ütlesid, et sõda või konflikt sundis neid Saksamaa Liitvabariiki rändama. 44 protsenti tõid põhjuseks tagakiusamise, 39 protsenti hirmsad elamistingimused, 38 protsenti diskrimineerimise ja 36 protsenti hirmu sundvärbamise ees.

Umbes kolmandik vastanuist ütlesid, et üks faktor, mis põhjustas väljarändamise, oli üldine majandusolukord kodumaal.  

Miks rännati just Saksamaale? 73 protsenti ütlesid, et Saksamaa pöörab tähelepanu inimõigustele, 43 protsenti tõid välja haridussüsteemi, 42 protsenti ütlesid, et neid võetakse Saksamaal avasüli vastu ning 26 protsenti tõi põhjuseks heaolu ja sotsiaalsed hüved.