Galeriid

GALERII | National Geographic ja PÖFF esitlesid Marsi-sarja 

Kais Allkivi, 12. november 2016 20:16
National Geographic ja Pöff esitlesid sarja MarssFoto: Toomas Tatar
National Geographic ja PÖFF esitlesid kinos Kosmos sarja "Marss", mis räägib esimesest mehitatud missioonist punasele planeedile 2033. aastal ning selle koloniseerimise väljakutsetest.

Sari on valminud hinnatud režissööride Ron Howardi ja Brian Grazeri juhtimisel ning sisaldab eksklusiivseid intervjuusid SpaceXi asutaja Elon Muski, astrofüüsik Neil deGrasse Tysoni ning veel mitmete tuntud kosmoseteadlastega. Seriaal hüppab 2033. aasta ehk fiktsiooni ja 2016. aasta ehk dokumentaalse osa vahel.

Samal teemal

Üritusel tegid lühiülevaate inimkonna võidujooksust Marsile akadeemikust astrofüüsik Ene Ergma, projekti EstCube eestvedaja Mart Noorma ning Eesti kosmoseteaduse keskuse, Tartu Observatooriumi direktor Anu Reinart.

"Kosmos, universum, tähistaevas on ju tõmmanud inimkonda väga-väga kaua," mainis Ergma, kes ütles, et nimetaks kosmost pigem Maa neljandaks dimensiooniks. "Kõrgused on sellised, et lend Eestist Ameerika Ühendriikidesse on tunduvalt pikem," tõi ta välja. "Aga Maa armastab meid ja hoiab kõvasti kinni, ta ei taha meid lihtsalt ära lasta! Küll me pingutame selle nimel. Kui te oleksite näinud, kuidas lendab üles üks kanderakett, mille peal on satelliidid, siis teaksite, kui raske on Maalt minema saada."

National Geographic ja Pöff esitlesid sarja MarssFoto: Toomas Tatar

Mart Noorma selgitas, et kui me suudame Marsi enda jaoks elamiskõlblikuks muuta, on inimkonnal suurem lootus püsima jääda: "Kui me oleks Titanicu pardal, siis oleks meil kindlasti väga hea meel, kui meil oleks piisavalt päästepaate, et kõik koos minema sõita, kui jäämäe tabamus tuleb. Ja samas me ju teame, mis tõenäosusega võib Maad tabada asteroid, mis on võimeline hävitama kogu inimkonna. See tõenäosus on 100%. Keskmiselt iga 60 miljoni aasta tagant on Maad sellised asteroidid tabanud, viimati 65 miljonit aastat tagasi. Võttes arvesse, et me oleme kõik tegelikult reisijad universumi suurimal mehitatud kosmoselaeval nimega Maa, oleks aeg mõelda selle peale, et meil oleks sellelt kosmoselaevalt ka evakuatsioonivõimalus.“

Ene Ergma võrdles seda mõtet Noa laeva ideega ja lisas: „Kui Mart ütles, et asteroidid tulevad, siis mina ütlen, et kui gammasähvatus täpselt meile peale langeb, siis on kogu maakera puhtaks tehtud.“

Miks sobiks Maa-asukatele uueks elupaigaks just Marss? „Teine lähedane planeet on Veenus, millel on küll ilus nimi, aga ta on jube mürgine ja temaga ei saaks me vist eriti hakkama," märkis Ergma. "Marsi parameetrid on Maa omadele küllaltki lähedased. Näiteks gravitatsioonikiirendus on Marsil vaid 2,5 korda väiksem kui Maal. Marss, nagu Kuugi, on põhiliselt üks suur kivitükk, millel on ka natuke jääd. Ega seal mõnus olla ei ole. Mina loodan, et ma ei jõua sinna minna, kuigi ma väga tahaksin... Aga selleni, kuni seal on mõnus elada, läheb ikka veel pikalt-pikalt aega,“ usub Ergma.

National Geographic ja Pöff esitlesid sarja MarssFoto: Toomas Tatar

„Marss on umbes kaks korda väiksem kui Maa, ta on päikesest poolteist korda kaugemal, päike on seal väiksem ja külmem," kirjeldas meie naaberplaneeti  Anu Reinart. "Marsi temperatuur võib-olla hädapärast inimestele sobiks, see jääb +25 ja -125 kraadi vahele. Pinnas on valdavalt punakas ja kivine. Atmosfääri seal peaaegu üldse ei ole, on vaid murdosa sellest, mis on Maa ümber. Siiamaani paraku ei ole keegi leidnud sealt midagi elusat, kuigi on leitud jälgi sellest, et seal võib olla vedelat vett.“

Keskkonnafüüsik Reinart rõhutas, et kosmoseuuringud on eelkõige tähtsad selleks, et me õpiksime rohkem oma koduplaneedi kohta ja oskaksime seda paremini hoida. "Atmosfäär on nii õhuke, et kui maa läbimõõt oleks umbes meeter, siis oleks atmosfäärikiht alla millimeetri. Atmosfääri on nii kerge haavata ja kui seda ei ole, siis tegelikult ei ole meid ka."

Ergma rääkis veel, et kosmosevõidujooksu asemel peaksid riigid oma jõud ühendama, sest Marsile minek on kogu inimkonna projekt. Samuti tuleks õigusega kindlaks määrata, kuidas Marsi pind jaguneb, et esimene Marsile jõudnud riik ei saaks seda üdini enda omaks kuulutada.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee