Eesti uudised

"Ka telefonivõla eest võib kodust ilma jääda, kui pea liiva alla peita!"

Katrin Helend-Aaviku, 11. november 2016, 04:00

43 KOMMENTAARI

v
võlanõustajalt/ 11. november 2016, 21:08
Kahju, jah, et artikkel tasuline, sellise teema puhul oleks leht võinud halastada... Aga teadmiseks, et
võlanõustamist saab täiesti tasuta mitmelt poolt:
Tallinnas sotsiaaltöö keskusest tallinlastele; veel mitmes linnas olemas võlanõustajad; Töötukassade kaudu igale töötukassa kliendile; omavalitsuste sotsiaalsüsteemi kaudu Euroliidu rahade eest-võtke vajadusel kindlasti ühendust! Netist võib ka leida infot, ka FB-s, aga näiteks volanoustamine.ee on BIG panga oma, seda ärge uskuge.
b
BIG!? Võlanõustaja?/ 11. november 2016, 21:49
Nõustaja!? BIG on kõige räigem liigkasuvõtja üldse ;).
Tagasi maksate ca 3,5x.
l
11. november 2016, 19:28
Lugege artikkel täismahus läbi ja siis mõelge, millise mõtlemisega inimesi meie ümber elavad. Põhiliselt kõik nad olid ju SMS laenude orjad ja igasuguseid erinevaid laene pidi sellistel kokku olema ligi 10 erinevat. Selle aasta seisuga on Eestis neid 120 000 ja juba Tallinnas pidi olema 4 korrusmajatäit inimesi, kes on võlgade tõttu kodu kaotanud ja elavad nüüd sotsiaalpinnal.
Ning siin mõni sellise tulevane sotsiaalpinnal elaja püüab äsada neile, kes käivad väikese palga eest tööl, kuid sellest hoolimata elavad võlavabalt.
s
Sa ei tea asjust midagi!/ 11. november 2016, 20:42
Laenude käendajad- heausksed.
Lepingutega petetud- heausksed.
Laenulepingust mitte arusaanud- heausksed. (tagasimakse nt 5-kordne)
Lastele söögi ostmiseks võetud laenud- sundseis.
Töö kaotanud- sundseis.
Invaliidistunud- sundseis.
Kodu kaotanud- sundseis. (meie valitsuse genotsiid rahva vastu- omandireform)
Jne... jne...
Kõige taga on meie kodanikele kättesaamatu õigusabi, sest kõige selle jama vaidlustamine on osale kesklassilegi pea võimatu, rääkimata vaestest.
s
11. november 2016, 21:08
Sul ju ikkagi artikkel läbi lugemata, seal ju on rohkem kirjutatud nendest heausksetest kes kiirlaene võtavad ja ennast üleni laenudesse mässivad. 1. Ida-Virumaa tädi võtab kiirlaenu lapse sünnipäeva pidamiseks. 2. Noor ema võtab kiirlaenu uue kapsevankri ostuks. 3. Beib võtab kiirlaenu uhkete kingade ja hilpude ostmiseks. 4. Noormees laenas ennast lõhki ja põgenes välismaale. Sellise genotsiidi on nad ise omale kaela tõmmanud.
m
Motiiv/ 11. november 2016, 21:23
Selliste ogarate esiletoomine on tehtud motiiviga.
Selleks on nimelt soov jätta muljet, kuis nö "normaalse" inimesega on selliste asjade juhtumine välistatud ja nad unustaksid valvsuse.
Laenulepingu orki on sattunud väga arukad inimesed!
Tegelikkuses on see artikkel osaliselt laenureklaam- "Sina pole ju loll- laena julgelt!".
k
KillaH/ 11. november 2016, 18:34
Ütleks nii, päris nii hull asi siiski pole. 10 aastat on võla sissenõude aegumistähtaeg. Kui ikka selle aja jooksul suudad enne kohtutäiturite küüniste kinni haaramist, oma vara, kolmandatele isikute nimele kantida , pole mingit kodust ilmajäämist, on vaid harilik Viiol-style ülelaskmine.
s
siiski/ 11. november 2016, 14:55
Meil on liiga palju neid, kes ei viitsi tööd teha. Istub kodus ja karjub ja vigiseb, arvab, et Eesti riik ongi loodud temale raha andmiseks. Kui muidu ei saa, siis olen libainvaliid, Miks ei jätku raha tõelistele invaliididele, eriti füüsilise puudega inimestele, nemad on suutelised tööturul osalema? Meil vedelevad noored kodus,papa-mamma tiiva all, või jooksevad Soome varastama.
s
siiski/ 11. november 2016, 14:54
Meil on liiga palju neid, kes ei viitsi tööd teha. Istub kodus ja karjub ja vigiseb, arvab, et Eesti riik ongi loodud temale raha andmiseks. Kui muidu ei saa, siis olen libainvaliid, Miks ei jätku raha tõelistele invaliididele, eriti füüsilise puudega inimestele, nemad on suutelised tööturul osalema? Meil vedelevad noored kodus,papa-mamma tiiva all, või jooksevad Soome varastama.
k
Küsiks, et kes sa ise oled?/ 11. november 2016, 14:59
400 EUR palgaga ori, kes sellest 400-st kulutab kuus 200 oma isikliku autoga 50 km taha tööle sõites/käies?
Lisaks saab sind sinu omanik (juriidiliselt siis tööandja) alandada, kuna sul on veel miski võlg maksmata ja elamisel hüpoteek?
Et siis kuulekas ja korralik "tööl käiv" kade kodanik?
;)
a
11. november 2016, 18:24
Aga ega kommentaator "siiski 14:54" ju midagi valesti ei kirjutanudki. Kui kommenteerija "küsiks 14:59" loeks terve artikli läbi, siis ehk saaks ta aimu millise puudelise mõtlemisega ja lolli enesekindlusega on need kiirlaenuvõtjad, kes pärast jäävad oma võlgadega elu hammasrataste vahele, kaotavad kodu ning nii kummaline kui see ka ei ole, tööle mittemineku põhjuseks on neil ka üks ja sama põhjendus: see või too töö neile ei meeldi, sellepärast nad ka tööle ei lähegi.
Need, kes teevad kasvõi väikese palga eest tööd, kuid sellest hoolimata on suutnud ennast lausa laenuvabalt ära elatada, on rohkem austust väärt, kui need, kes püüavad kisades teistele selgeks teha: väärin muud, väärin muud.
h
hm / 11. november 2016, 13:02
selle nimi on laenukeerutamine. võetakse 500 eurot laneu, jäädakse võlgu,(tagasi on vaja maksta 750 - rõõmasalt võetakse uuest kohast laen 1500 - makstakse tagasi 750 ja uus võlg on juba suurem jne. lõpuks on võlg üüratu. Siis on riik süüdi ja laenuandjad pahad. Oli kuskil teema - kas koguda raha ja siis osta või võtta liisingusse - oli neid kes kiitsid - laen on õige asi, saada kohe kätte või käid puhkusel! pärast jääd töötuks - kallis telefon on olemas, aga kes maksab selle eest? Selle asemel, et telefon maha müüa - piip,piip - sms laen.
11. november 2016, 13:17
Ise on nad arutult võlgu, kuid kallis nutikas lausa peab olema. Sellega klõpsitakse igast asjast pilte ning tuhnitakse näoraamatus. Suurem jagu neist on internetisõltlased.
n
nurrmees/ 11. november 2016, 21:27
jah, ma tean ka ühte tegelast, kes oma palga kõrvalt üritab juba 10 aastat maja remontida. tulemuseks on see, et kõik see aeg on laias laastus kolmandik majast kasutuskõlbmatu, vastavalt sellele kuidas tööd edenevad. oleks korra laenu võtnud ja ühe jutiga materjalid ära ostnud, oleks saanud inimese moodi elada. nüüd elab juba aastaid ehitusjärgus majas ja karta on, et kui ring peale saab, tuleb otsast jälle pihta hakata.
k
Kodanik/ 11. november 2016, 12:59
Artiklis oli veidi ebaloogilisi asju - näiteks see et inimene ei pea tagasi maksma rohkem kui 2x põhivõlg, nimelt viivise intress võib kohtulikult välja mõistetud võla kasvatada ka 3-4 kordseks 10 aasta jooksul.
ä
Ära aja!/ 11. november 2016, 13:20
Intresse ei saa suurendada nii! Küll kasutavad inkassod ja liigkasuvõtukontorid skeemi nimega "refinantseerimine", mille käigus siis nii ebaseaduslikult võlgu suurendatakse kordades. Siin on üks trikk- kui inimene on tasunud selliselt trikitatud meeletu laenukorrutamise makse viitenumbrile kasvõi sendi, siis on ta selle hiigelvõla omaks võtnud.
Kõige kindlam on lasta võlg kohtusse, kus on selge sott. laenatud summa 2x ja ei sentigi enam.
Ka see eelpoolkirjeldatud "refinantseerimise" trikk on EU kohtu artikli 93/13 alusel kehtetu ja ebaseaduslik, kuid meie kohtud jätavad selle tihti tähelepanuta, mis annab alust arvata, et nad teevad liigkasuvõtukontoritega koostööd.
k
Kalvis/ 11. november 2016, 10:22
Artiklis on puudu kas oli tegu vahekohtuga?
Eesti riigis on nii, et kui lolli peaga kiirlaenukontoris võlgu võtad või telefonifirmas siis on lepingus punkt sees, et mittemaksmisel arutatakse tavakohtu asemel vahekohtuga.
Paraku eesti riigis on vahekohtuga halvad lood - see võib suvalisele e-maili aadressile kohtukutse saata, tagaselja ja pole ümberpööratav.
Kui oli tavakohus siis seal peab inimesele personaalselt kohtukutse kätte viima? Kui tehti ilma kätte viimata siis saab kohtuotsuse tagasi pöörata.
Aga artikkel poolik.
v
Vova/ 11. november 2016, 11:28
TsMS § 718 Vahekohtu kokkuleppe kehtivus
(2) Vahekohtu kokkulepe on tühine, kui selle ese on:
3) tarbijakrediidilepingust tulenev vaidlus.

m
mees/ 11. november 2016, 10:07
Huvitav kuidas sai 3000sest võlast tekkida 100 000ne võlg. See on ju täielik absurd. Viivis ei saa suurem olla kui sinu võlg,seega oleks pidanud summa või võlg olema 6000. Inimesed enne uurige seadusi ,kui ennast lüpsta lasete.
m
Muide/ 11. november 2016, 12:35
Minu valduses on kaks kohtuasja, milles EV nimel teatab kohtunik, et 3500 võlgnevus on äkki 14 000 ja 8500 võlg on 48 000.
Eesti kohus seega sülitab seadustele ja hoiab liigkasuvõtjate poolele.
m
MGM/ 11. november 2016, 10:05
Meil on tõesti inimesi, kes teevad palehigis tööd, kuid kohtutäiturid võtavad neilt kõik.
k
kiirlaenud/ 11. november 2016, 09:44
Uus valitsus peaks kaotama ära kiirlaenud ja Inkassod. Kohtutäiturid aga panema kohtusüsteemi järelvalve alla, kuna need tegelinskid teevad mida tahavad.
n
njahhh/ 11. november 2016, 10:33
mingid regulatsioonid peaks olema jah. Endalgi sugulastel oli kokkupuude võlafirmaga, mis mingit alusetut ja aegunud prügifirma tühisõidu tasu nõudis. Koos müstilise teenustasuga, mis samuti alusetu. Suuremate alusetute võlgade inkasso abil sissenõudvate firmade nimed tuleks avalikustada.
k
kole lugu/ 11. november 2016, 09:40
Vikerraadios luges Märt treier ajalehti ja ühes artiklis oli, et Eestis on võlgu elavaid inimesi, st kohtutäiturite kontrolli all 120 000. See on kole lugu küll!
Nad on vaesed rumalusest, tahtejõu puudumisest, üle oma võimete elamisest. Miks peavad siis nende pärast kannatama töökad ja taibukad? Tahan ka palju asju: reisida, ilusaid kalleid asju, maja mere ääres ja Lexust õuele, aga ei saa, sest olen madalapalgaline ja tean, mida saan endale lubada. Olen pigem ilma kui ostan mõne asja laenatud rahaga.
p
11. november 2016, 10:54
Paljudele makstakse sotsiaalosakonnast usalduse alusel veel eraldi ka kommunaalkulude summa, et nad oma kodu ei kaotaks ja oma maksud ära maksaksid. Kuid seda usaldust hoopis kuritarvitatakse ning jäetakse need maksud ikka makstamata. Hiljem aga, kui kohtukull juba ukse taga, lüüakse rusikas lauale et neil on õigus saada sotsiaalpinda. Kuid ka sotsiaalpinnal peavad nad kommunaalid ise kinni maksma. Need aga , kes pole harjunud seda tegema, ei tee seda ka seal ja istuvad edasi internetis, peavad oma haledaid blogisid ning annavad mõista, et riik on süüdi. Kui inimene satubki makseraskustesse, siis ta pidurdab oma kulutusi, ei veeda oma aega internetis ja ei kitjuta päevast päeva oma blogisid, vaid haarab igast tööotsast kinni, sest tal ei ole aega mõelda kas see töö talle meeldib või mitte. Täiesti vastutustundetu käitumine.
j
jep!/ 11. november 2016, 13:53
t
Terje/ 11. november 2016, 09:26
Terje Lääts on paremal ,mitte vasakul
k
Kristiina/ 11. november 2016, 09:22
Peab nüüd võlga võtma, et saaks artikli lõpuni lugeda.
p
pp/ 11. november 2016, 08:59
Kahju et seda lugu võlapeale lugeda ei sa.nuud ei teagi mis juhtus.
m
Mina arvan, et/ 11. november 2016, 08:43
kui raha ei ole siis on arvete mittetasumine täiesti õigustatud. Kust krdi ptsist seda raha võetakse arvete tasumiseks kui seda ei ole? Hoopis iseasi kui raha on aga arveid ei tasuta.
s
Sent / 11. november 2016, 09:56
p
parem ära arva/ 11. november 2016, 10:26
Sellise suhtumise tõttu neid võlglaseid ongi nii palju, kes kohtutäiturite juures lõpetavad. Kui raha ei ole või on sissetulekud vähenenud, siis kõigepealt tuleks arvete saatjatega ühendust võtta ja asjad ausalt läbi arutada, mitte pea liiva alla peita ja ära kaduda ning aastad hiljem välja ilmuda ja ebaõigluse vastu vinguma hakata. Arve saatja mõtlebki muidu, et näe raha on, sest varem maksis, aga nüüd raibe enam ei maksa.
t
Teadmiseks/ 11. november 2016, 12:39
NIIPEA, kui teatad, et on tekkinud makseraskused, saad võlanõude, mis koosneb võlast, sellele lisanduvast umbes 2x võlgnevusest suuremast "käitlustasust".
See on osa nt telekommunikatsioonifirmade ärimudelist. Kui teatad, et on makseraskused, siis saab koheselt sellise jama korraldada ja sinu võlgnevuse korrutada mingi N+X summaga. Kui mõnel veel tell ka järelmaksuga võetud, siis on nõudele lisatud ka kogu ülejäänud järelmaksusumma, mille maksmist nõutakse nädala jooksul.
t
to sent/ 11. november 2016, 11:05
Sellised ullikesed leiavad ju alati vabanduse, miks tööd ei saa teha. Tööle minna? Vuih! Ma soovin teha ainult seda tööd, mis meeldib! Kuhugi kasvõi koristustööd tegema? Vuih! Selg on ju haige ja see on matside töö! Lisateenistuseks metsa marju ja seeni korjama? Vuih! Seal peab ju kükitama ja mul pole ju autot! Soome tööle minna? Vuih! Siis ma pean ju keelt õppima! Päevade viisi internetis istumine ja enda tuntuks tegemine on kõige õigem teguviis, las võlad ootavad!
Ja siis imestavad, miks tööandjad ei soovi selliseid kuulsaid "internetipühakuid" omale tööle võtta.

m
Meil/ 11. november 2016, 08:42
ei suuda keegi võlglasi välja visata,Kohtutäitur ei tee väljagi.Mingit võõrandamist ei ole toimunud.Üürivõlgased 7000 arvetega ja neid mitu.Mida teha koterühistus
ö
öö/ 11. november 2016, 10:20
Misasi on üürivõlglane? Minu teada korteriühistule ei maksa keegi üüri, miks peaks? Kui jutt on kommunaalvõlast, siis asi ametlikult kohtusse. Meie majas anti ja lõpptulemusena müüdi võlgades korter maha ja saadi raha kätte.
k
kunagi / 11. november 2016, 08:31
ammu saadeti mulle lambist 45000 eek telefonivõlg lasime siis asja kohtusse ja oh imet võlga polnudki enam olemas?
p
psühhoterror/ 11. november 2016, 09:05
Julianus Inkasso taktika on ka pidevalt ähvardada kohtuga. Aga kohtusse ei julge minna, sest sealt tuleks neile kindel kaotus. Normaalsed inimesed väljapressimisele ei allu.
m
11. november 2016, 09:13
Mina pean end ka normaalseks inimeseks aga millegipärast pole minu poole väljapressimiseks pöördunud mitte ükski kohtutäitur ega inkasso. Ei tea miks?
e
Ei maksa hõisata/ 12. november 2016, 09:58
Tõenäosus, et saad parkimise viivistasu otsuse juba mingilt inkassofirmalt on päris suur, ka siis, kui sa pole selles linnas sel ajal viibinudki.
Või mingi järelmaksunõude, mis sest, et sa pole midagi järelmaksuga ostnud.
Ehk telefonifirma 7 aasta taguse "võla", mis nt on kasvanud see 0,5 EUR suurusest summast 300 EUR suuruseks jms.
Neid näiteid on meeletult!
Seega ei maksaks olla nii kindel.
p
päris haige/ 11. november 2016, 08:06
Mis see on kohtutäiturite imeline lugu ja täiturite näpu viibutus??!!!
m
Ma arvan, et...../ 11. november 2016, 07:28
kui raha ei ole arvete tasumiseks siis kindlasti on seda võlanõustaja jaoks. Siinilmas ei saa midagi tasuta ja kui lähed nõu küsima siis maksa. Krooni ajal käisin juristi käest nõu küsimas ja 2 minuti eest maksin 25 krooni. Nüüd küll hindasid ei tea aga ega nad taskukohased kindlasti ei ole.
k
Keskmine hind/ 11. november 2016, 10:42
Tänapäeval on juristi keskmine hind 120 EUR tunnis.
Nt pisiasja vaidlustamine läheb maksma kaebe osas 1000 ja natuke peale, kohtus esindustasu veel ca 500. Sinna liitub veel riigilõiv, mis tegelikkuses on nagu mingi pileti ostmine oma õiguste juurde.
Terve õigussüsteem ongi üles ehitatud sellele, et see, kellele on liiga tehtud, see ei saaks kohtust abi.
Muule maailmale tundmatu õigussüsteem muide.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee