(Teet Malsroos)

Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi politoloog Tõnis Saarts usub, et Savisaar ei hakka uuele võimalikule valitsuskoalitsioonile kaikaid kodaratesse loopima juhul, kui ka Savisaare leerist saab keegi ministrikoha.

Mis võib uue valitsusega Eesti poliitikas muutuma hakata – kas jätkub peenhäälestamine või on oodata suuri muutusi?

Radikaalseid muutusi ja vasakpööret kindlasti oodata pole. Esiteks on Eesti poliitikute mänguruum võrdlemisi ahtake ja seda just majanduspoliitiliste valikute osas, sest tänapäeva globaliseeruvas maailmas sõltume me väga palju meie lähinaabruses ja maailma majanduses laiemalt toimuvast. Loosungitel stiilis "lükkame Eesti majanduse käima" on retooriline, aga mitte just väga suur praktiline väärtus.

Teatud uued ideed ja initsiatiivid (eriti maksupoliitika osas) muidugi tulevad, kuid nende efekti näeme alles pikema aja pärast. Teiseks, valitsuses on ka IRL, mis tähendab, et liialt vasakpoolset poliitikat see valitsus vaevalt ajama hakkab: tulemiks saab olla pigem üsna hillitsetud kompromiss. Isegi, kui uus koalitsioonileping tuleb ambitsioonikam, kui eelmine, siis "vasakpööre" on liialt tugev sõna, pigem võiks oodata "kerget nihet vasakule".

Miks on Reformierakond valinud enda strateegiaks vasakvalitsusega hirmutamise, kui SDEga on koalitsiooni moodustamas vormiliselt rahvus-konservatiivne ja tsentristlik partei – seda enam, et Keskerakond on Reformierakonnaga Euroopa Parlamendis samas fraktsioonis?

Tegemist on suhtekorraldusliku võttega, et mõjutada avalikku arvamust, loomaks arusaam, et toimuv on julgeolekurisk ja Eesti demokraatiale lausa ohtlik. Praegu on käiku läinud lihtsalt sama plaat, mida Reformierakond on varem mänginud Savisaarega hirmutades, lihtsalt vastased, keda süüdistatakse, on nüüd teised.

Kui vaatame tõendeid ja fakte, siis miski ei kinnita seda, et uus valitsus hakkaks radikaalselt muutma Eesti välis- ja julgeolekupoliitika aluseid ning pööraks näo Läänest Venemaa suunas. See pole lihtsalt realistlik stsenaarium, kui veidigi Keskerakonna, SDE ja IRLi noorte juhtide vaateid kaaluda ja Eesti valija üldisi eelistusi arvesse võtta.

Kas tuleb ehk hoopis Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliit?

Jah, kui nagunii keeruliseks kujunevad läbirääkimised uue kolmikliidu moodustamiseks ummikusse jooksevad. Aga soov KE-SDE-IRL poliitikutel siiski omavahel kokku leppida näib olevat üsna tugev ja lootus oravaparteil sellest mängust veel võitjana välja tulla on ülimalt kesine.

Kas Savisaar on nüüd mängust täiesti väljas või pigem suureneb tema mõju? Võib arvata, et kui Keskerakond läheb valitsusse, siis riigikogusse jääjad on pigem Savisaare leeri inimesed?

Praegused märgid näitavad, et Savisaar on esialgu valinud konstruktiivse tee. Soov kaikaid kodaratesse loopida tekib siis, kui Ratase meeskonnal ei jätku piisavalt taktitunnet ja suuremeelsust, et anda ka Savisaare leeri võtmefiguuridele mõni oluline positsioon valitsuses.

Jaga artiklit

4 kommentaari

K
kolla  /   22:57, 10. nov 2016
tal pole enam kossigi all,mis kaigastest veel rääkida.
A
arvamus   /   10:19, 10. nov 2016
Nagu sensitiivid ,loevad ja teavad Savisaare mõtteid.Mõistagi Savisaar ei vasta omadele samaga ja annab õnnistuse Valitsuse moodustamiseks

Päevatoimetaja

Telefon 51993733
online@ohtuleht.ee

Õhtuleht sotsiaalmeedias

Õhtuleht Mobiilis