Intervjuu

Rein Toomla | Taavi Rõivas läheb umbusaldushääletusele, et püüda viimasel hetkel kedagi kallutada (9)

Elis Kusma, arvamustoimetaja, 9. november 2016, 12:47
 Alar Truu
Politoloog Rein Toomla sõnul ei hakka Eesti poliitikas toimuma vasakpööret.

Mida püüab Taavi Rõivas saavutada sellega, et ta ei astu kohe tagasi, vaid ootab ära umbusaldushääletuse?

Samal teemal

Ta läheb sellele debatile, et püüda veel viimasel hetkel kedagi kallutada. Ma arvan, et see ei ole täiesti võimatu. Teine motiiv on häbistada oma seniseid partnereid, kes tema meelest käitusid reeturlikult. Ja eks tal ole selles ka omajagu õigust. Nüüd ta saab välja öelda, mida ta neist ja umbusalduse esitajatest arvab.  

Valitsuse jätkumine muidugi kõne alla ei tule – tagasi astuma ta peab, aga eks ta võitleb lõpuni. Ega see umbusaldamine tegelikult 100% kindel ole, kuigi on väga tõenäoline. Eriti kui IRL ja sotsiaaldemokraadid on ühinenud selle umbusaldamise protsessiga. Avaldusel oli 41 allkirja, kui nüüd lisanduvad sellele sotsiaaldemokraatide ja IRLi saadikute hääled, tuleb kuskil 30 juurde. Neil peaks olema 70 häält koos. Aga see on salajane hääletamine ja ma ei arva sugugi, et nii opositsioonist kui ka partnerite seast päris kõik poolt on.

51 häält arvatavasti leitakse, aga samas on ka puudujaid tõenäoliselt palju. Kui see umbusaldushääletus esitati, siis oli kohal 90 saadikut. Juba siis oli 11 puudujat ja paljud neist ehk ei teadnudki, et hääletus ei toimu kohe, vaid kolmapäeval (täna – toim). Ilmselt mõned igaks juhuks ei tulnudki kohale. Ma oletan, et nüüd võib puudujaid olla isegi rohkem.

Kas toimub vasakpööre?

Nii Taavi Rõivas kui ka Hanno Pevkur ja Maris Lauri kasutasid seda kujundit, et nüüd tulebki vasakpööre. Pööret muidugi ei tule. Leiab küll aset väike nihe vasemale, mis seisneb selles, et kõik need kolm – IRL, sotsiaaldemokraadid ja Keskerakond – on andnud mõista, et riik peaks olema aktiivsem paljudes asjades: kes toetuste jagamisel, kes haldusreformi läbiviimisel jne. Järelikult – riigi roll saab olema suurem, ja selles see nihe vasemale väljendubki. Reformierakond on pigem seda meelt, et riik võiks sekkuda vähem, aga viimasel ajal on nad jäänud äraootavale seisukohale – kuid ei maksa unustada, et oma programmiliste arusaamade poolest on nemadki vasemale nihkunud. Seniseid partnereid vasakpöördes süüdistada on sõnum laiemale avalikkusele, et näidata, et vaat mis punt nüüd asemele tuleb.

Iseasi on, palju seda nihet tavaline inimene märkab. Ilmselt alles siis, kui hakatakse maksupoliitikat muutma ja sisse viiakse mingisugusel kujul astmeline tulumaks. Kui riik hakkab nüüd rohkem raha koguma ja seda senisest enam ka toetustele suunama, siis see on ka märgatav. Ja vaevalt et see inimestele vastumeelt on, võib-olla ainult rikkamale osale rahvast, kellelt hakatakse rohkem raha küsima. Nemad toetusi ei vaja ja seal kasvab rahulolematus.

Hakkab siis sotside mõju selles valitsuses nüüd märgatavalt suurenema, kui tegelikult on IRL rahvus-konservatiivne erakond ja Keskerakond tsentristlik?

See mõju ei saa olema suur. Üldpildis muutub tegelikult vähe. Õigupoolest võib küsida, mille poolest Reformierakond Keskerakonnast siis erineb. Ega me väga palju erinevusi ei leiagi, sest mõlemad on ju liberaalid. Selles mõttes oleksid nad omavahel ehk isegi kõige sobivamad partnerid, aga nüüd on mõlemad juba usinasti sildu põletanud.

Keskerakonna ja Reformierakonna liitu siis kindlasti ei tule?

See oleks võinud tulla kõne alla mõnda aega tagasi, aga Rõivas on sellest keeldunud just Savisaare pärast. Ja nüüd on Kadri Simson enam-vähem otse välja öelnud, et praegu nad mõtlevad esimest sammu, kuidas Reformierakonnast lahti saada, ja mitte sellele, mida peale hakata, kui Reformierakonnast on lahti saadud.

Kas näete koostöö muutumist Ida suunal, sest koostööleping Ühtse Venemaaga on ikkagi olemas, mis sest et külmutatud?

Ma ei usu. Ei ole tõenäoline, et Eesti poliitika hakkaks radikaalselt muutuma. Eesti on olnud kogu aeg seda meelt, et Euroopa Liidul ja NATO-l peaks ida suunal olema ühtne poliitika. Mõned Keskerakonna tegelased, näiteks Mailis Reps, on öelnud, et tema prooviks seal mingeid asju leevendama. On ohtlik, kui Eesti hakkaks midagi üksi tegema. Eesti ülesanne on tegelikult olnud EL-i ja NATO-t veenda, et Vene-suunaline poliitika oleks veelgi karmim ja tulemuslikum. Kõik, mis on selle vastu, ei ole enam Eesti huvides. Kuid vaevalt, et Keskerakond ilma Savisaareta suudaks oma partneritele selgeks teha, et Venemaaga on nüüd häid suhteid vaja ja vilistame Euroopa Liidule. Kui nad seda ka teeksid, siis laguneks seegi koalitsioon väga kiiresti.

Kas Savisaar on mängust täiesti väljas või võib tema mõju suureneda riigikogus, kui eelkõige Ratase leeri inimesed saavad kohad valitsuses ja riigikogusse jäävad niinimetatud savisaarlased?

Milles võiks Savisaare selline lõhestamistegevus seisneda? Kui Savisaar ütleb oma veendunud kaasvõitlejatele, et ärge nüüd umbusaldushääletusel poolt hääletage, siis see võib ju juhtuda, aga küsimus on selles, kui palju tal neid mõttekaaslaseid üldse veel alles on. Kui aasta esimeses pooles toimus Keskerakonna fraktsiooni juhi valimine, siis oli Kadri Simsoni leeril väga napp ülekaal, aga nüüd, kus uus liider on Ratase näol paigas ja tekkinud on väga selge võimalus minna valitsusse ja enda kätte saada ka komisjonide juhikohad, siis neid, kellele see ei meeldiks, võib alles jääda ehk neli või viis, ja mitte rohkem. Mingisuguste nii-öelda kadudega tuleks Keskerakonnal nüüd küll arvestada, aga see pole eriti märkimisväärne. Enamusvalitsus saaks ikkagi tegutseda.

9 KOMMENTAARI

e
Ehh 9. november 2016, 15:24
Tal olid ju poolehoidjad saalis olemas, 28 oli umbusalduse vastu (Rk on oravatel 30 kohta). seega ainult oravad toetasidki teda ainsana.
Kes need 10 olid, kes "igaks juhuks" hääletama ei tulnud?
k
kahju küll 9. november 2016, 14:08
Mõjutamiseks peaks inimesel natukenegi mõjuvõimu ja tõsiseltvõetavust olema. Rõivas on kahjuks tühine kehkenpüks, jooksupoiss, kes mingil arusaamatul põhjusel peaministriks torgati.
Loe kõiki (9)

Põnevat ja kasulikku

PÄEVATOIMETAJA

+372 5199 3733
online@ohtuleht.ee

TELLIMINE JA KOJUKANNE

+372 666 2233
tellimine@ohtulehtkirjastus.ee

REKLAAM JA KUULUTUSED

+372 614 4100
reklaam@ohtulehtkirjastus.ee