Hillary Clinton? Donald Trump? Ameeriklased valivad uut presidenti (15)

Valijad on tänastel presidendivalimistel seatud raske valiku ette, sest nii demokraat Hillary Clinton kui ka vabariiklane Donald Trump on rahva silmis ebapopulaarsed kandidaadid. See tähendab, et valik tuleb teha kahe halva kandidaadi vahel.

Kuna Hillary Clinton on juba pikki aastaid kuulunud poliitilise eliidi hulka ja olnud nii esileedi, senaator kui ka välisminister, siis tähendab tema saamine järgmiseks presidendiks laias laastus senise poliitika jätkumist. Lihtsad ameeriklased süüdistavad Clintonit eelkõige pangandusringkondade huvide teenimises.

Need ameeriklased, kes soovivad näha riigis muutusi, annavad täna oma hääle Donald Trumpile, kes, tõsi küll, võib presidendina osutuda ettearvamatuks. Trumpi poolt hääletajad lohutavad end mõttega, et praegusest oluliselt halvemaks enam minna ei saa. Pealegi ei valitse president üksi, vaid teda ümbritseb nõunike tiim. 

Tasavägine heitlus 

Avaliku arvamuse küsitluste tulemused lubavad tasavägist heitlust, kuid Hillary Clintoni šansse valituks saada hinnatakse Donald Trumpi omadest paremaks.

Ameeriklased ei saa tegelikult presidenti otse valida. Täna valitakse 538 valimiskogu liiget ehk valijameest, kes omakorda valivad presidendi 41 päeva hiljem ehk siis tänavu 19. detsembril. Võidu tagab 270 valijamehe toetus.

Osariigiti on valijameeste arv vägagi erinev ja sõltub osariigi elanike arvust. Nii annab näiteks California 55 valijameest ning Põhja-Dakota ja Washington DC vaid kolm valijameest.

Osariigis enim hääli saanud kandidaat saab üldjuhul selle osariigi kõigi valijameeste hääled endale. Erandiks on Maine ja Nebraska, kus valijamehed jagunevad kandidaatide vahel proportsionaalselt saadud häältele.

Avaliku arvamuse küsitluste tulemustele toetudes oli Hillary Clinton eilse seisuga enam-vähem kindlalt taganud endale 203 valijamehe ja Donald Trump 164 valijamehe toetuse, vahendab sõltumatu portaal realclearpolitics.com. Võidust lahutas Clintonit 67 ja Trumpi 106 valijameest.

Teisisõnu, Trumpil tuleb võidu saamiseks olla täna Clintonist edukam nendes osariikides, kus valimistulemusi peetakse lahtiseks. Tänavu on neid osariike vähemalt 12: Florida, Põhja-Carolina, Ohio, Indiana, Missouri, Põhja-Dakota, Montana, Virginia, Pennsylvania, Colorado, New Mexico ja Nevada. Kõige olulisemaks peavad nii demokraadid kui ka vabariiklased võitu Ohio osariigis.

Tegelikult on kümned miljonid valijad oma otsuse juba teinud, sest 42 osariigis sai hääle anda isegi kuni 45 päeva enne tänast valimispäeva. 

Ekspertide arvamused lahknevad 

USA statistikaguru Nate Silver ennustas 2012. aastal õigesti valimistulemused kõigis osariikides. Tema prognoosi järgi võidab tänavused presidendivalimised 70%-lise tõenäosusega Hillary Clinton.

Washingtonis Ameerika Ülikoolis ajalooprofessorina töötav Allan Lichtman on suutnud alates 1984. aastast prognoosida õigesti kõigi presidendivalimiste võitjad. Lichtman juhindub enda koostatud 13punktilisest süsteemist, mida ta nimetab "Võtmed Valgesse Majja". Süsteemi koostamisel analüüsis Lichtman aastatel 1960 – 1980 toimunud presidendivalimisi.

Tänavuste valimiste eel nägi Lichtman, et need võidab napilt Donald Trump. Lichtman tunnistab samas, et seekord oli prognoosimine märksa raskem, sest varem ei ole Donald Trumpi sarnast kandidaati presidendivalimistel osalenud.

Olenemata sellest, kes võidab presidendivalimised, võib juba täna öelda, et riik jääb lõhestatuks ka järgmise presidendi valitsemisajal. 

USA presidendivalimistel on võimalik ka patt 

Teoreetiliselt on võimalik, et nii Hillary Clinton kui ka Donald Trump saavad tänaste valimiste tulemusena 269 valijamehe toetuse. Sel juhul valivad presidendi kongressi esindajatekoja 435 liiget ja asepresidendi senati 100 liiget. Viimati juhtus nii 1876. aastal.

Olgu lisatud, et täna valitakse uuesti kõik 435 esindajakoja liiget, kolmandik senati liikmetest ning 12 osariigis toimuvad ka kubernerivalimised. Avaliku arvamuse küsitluse põhjal võidavad esindajakoja valimised vabariiklased, kellel on ka senises koosseisus veenev enamus. Senativalimistel on aga oodata tasavägisemat heitlust.

Kui need prognoosid paika peavad ja presidendivalimised peaks minema kongressi esindajatekotta, siis saab presidendiks vabariiklane Donald Trump.

Välistada ei saa ka võimalust, et tänased presidendivalimised osutuvad sedavõrd tasavägiseks, et mõnes osariigis tuleb hääled uuesti üle lugeda. Nii juhtus näiteks 2000. aastal ning ka sellest polnud abi.

USA ülemkohus tühistas 35 päeva pärast valimisi häältega 7:2 Florida ülemkohtu otsuse lubada häälte käsitsi ülelugemist ja tänu sellele otsusele kuulutati Florida osariigis võitjaks vabariiklane George W. Bush.

Kinnitatud valimistulemuste järgi võitis Florida valimised Bush 537 enamhäälega. Demokraatide kandidaat Al Gore väitis, et sedelite käsitsi ülelugemine andnuks võidu temale. Florida võitja sai 25 valijameeste häält ja koha Valges Majas.

Al Gore võitis tegelikult 2000. aasta valimistel üleriigiliselt antud enam kui 100 miljoni hääle juures George W. Bushi 300 000 häälega ning neljandat korda USA ajaloos sai presidendiks rahvahääletusel kaotanud kandidaat.

Tänavu on üleriigiliste arvamusküsitluste soosik olnud Hillary Clinton, kuid tema edumaa oli eilse seisuga kõigi küsitluste keskmise tulemusena vaid kaks ja pool protsenti ehk 46,8% Trumpi 44,3% vastu. Veel oktoobri keskel edestas Clinton Trumpi seitsme protsendiga. Lubatud viga on arvamusküsitlustel kolm protsenti mõlemale poole. 

Barack Obama osutus nõrgaks presidendiks 

Kaheksa aastat tagasi tegid ameeriklased ajalugu, kui nad valisid 4. novembril 2008 esimest korda riiki juhtima mustanahalise presidendi Barack Obama . Nii USAs kui ka mujal maailmas valitses eufooria. Loodeti paremat tulevikku, mida Barack Obama oli valimiskampaania ajal lubanud.

Järgmistel presidendivalimistel 6. novembril 2012 kandideeris Barack Obama teiseks ametiajaks. Ja kuigi nelja aasta tagusest eufooriast olid järel vaid riismed, andsid ameeriklased talle uue võimaluse.

Obama võttis taas võidu eelkõige tänu õrnema soo esindajatele. Nii andis 55% naistest oma hääle Obamale ja vaid 43% eelistas vabariiklast Mitt Romneyt.

Obama lubas neli aastat tagasi peetud võidukõnes, et parim seisab alles ees. "Meie majandus on tervenemas, sõja aastakümme lõppemas. Pikk kampaania on nüüd läbi. Ma olen teilt õppinud. Ja te olete teinud minust parema presidendi. Ja teie lugude ja teie võitlustega pöördun ma Valgesse Majja tagasi palju kindlameelsema ja inspireeritumana kui kunagi varem," rõhutas Barack Obama, seistes 10 000 juubeldava toetaja ees.

Nüüd tõdevad sõltumatud poliitikavaatlejad, et ka neli aastat tagasi antud lubadused osutusid taas tühjadeks sõnakõlksudeks. Ligi kaheksa aastat maailma võimsaimat riiki juhtinud Barack Obama on osutunud nõrgaks presidendiks nii sise- kui ka välispoliitikas.

USA on lõhestunud kaheks vastandlikuks leeriks ning sisuliselt on läbi kukkunud ka tervishoiureform, mida algselt reklaamiti Obama suure eduna.

Veelgi hullema pärandi jätab praegune president maha välispoliitikas. Ta sai 2009. aastal avansiks Nobeli rahuauhinna, kuid on osutunud täiesti abituks Süüria kodusõja lõpetamisel. Vaenlased USAd enam ei karda ja liitlased ei usalda.

Kõigest hoolimata jätkab Obama suurte sõnade tegemist. Ta hoiatas tänaste valimiste eel, et kaalul on USA ja kogu maailma saatus ning õige valik on demokraatide kandidaat Hillary Clinton. Obama on valimiskampaania ajal mitu korda ka vabariiklaste kandidaati Donald Trumpi naeruvääristanud.