Maailm

Protestija peletas Trumpi lavalt (4)

Tõnis Erilaid, 7. november 2016 04:00
FÖDERAALAGENTIDE embuses: Trumpi pea suruti alla, kui ta lavalt poolkomberdades minema tiriti. Foto: Reuters/Scanpix
"Ma olin väga viisakas ja vabandasin, kui lava poole trügisin ja oma loosungi "Vabariiklased on Trumpi vastu" lahti tõmbasin. Aga mind karjuti maha ja löödi. Keegi röökis – tal on relv!" ütleb mees, kes äratas paanika, mille ajal föderaalagendid Donald Trumpi esinemise Nevada osariigis Renos katkestasid ja ta poodiumilt vägisi minema viisid.

Inimesed jooksid lava juurest hirmunult eemale, kui politsei mehe kinni võttis, läbi otsis ja mingit relva ei leidnud. Mõne hetke pärast tuli ka Trump uuesti välja ja jätkas oma kõnet nagu poleks midagi juhtunud.

Samal teemal

Ajalehe Guardian ajakirjanikud leidsid 33aastase Austyn Crites’i sinikatega kaetult ja hirmunult koosolekupaiga juurest. Ta väitis, et on registreeritud vabariikliku partei liige juba kuus aastat, kuid pettunud selles, kuidas Trump on kohelnud naisi, mehhiklasi ja moslemeid. "Ta on diktaator ja fašist," ütles Crites, miks ta valmistas protestiplakati ja püüdis sellega Trumpi nina alla trügida.

Crites ütles ajakirjanikele, et ta trügis väga viisakalt rahvamassist läbi, vabandades ette ja taha. Siis rullis ta vaikides lahti oma protestiloosungi, mis kutsus vabariiklasi Trumpi vastu hääletama. "See oli tekst, mida igaüks võib endale internetist salvestada. Nagu ma olin arvanud, hakkasid mind ümbritsevad inimesed hüüatustega oma pahameelt väljendama, aga ma ei uskunud, et nad vägivaldseks lähevad. Mind löödi, rabati kinni meheuhkusest, mulle näis, et ka Trump näitas näpuga minu poole, nagu ässitades kallaletungijaid," meenutab protestija.

Kui Crites oli põrandale surutud, karjus keegi: "Tal on relv!" ja seepeale õige paanika alles algas.

Föderaalagendid viisid Trumpi teda enda kehadega varjates lavalt, inimesed tormasid saali tagaossa. "Ma tundsin kergendust, kui politsei tuli. Nad panid mul käed raudu, kuid hoidsid ärritunud ründajad eemal. Kui mind saalist välja viidi, siis vaatas rahvas mind nagu oleksin mingi deemon," rääkis Crites.

"Mind viidi tagaruumidesse, otsiti läbi – relva ei leitud – ja pärast taustakontrolli lubati lahkuda."

Kuigi Crites on vabariiklane ja iseloomustas end konservatiivina, tunnistas ta ometi, et osales ka Hillary Clintoni kihutuskoosolekutel.

"Ma ei taha, et Trump saaks presidendiks ja teen kõik, mis võimalik tema vastu," rääkis Crites ja eitas samas, et tal oleks mingi ühendus Clintoni kampaaniaga.

"Ka temal on puudusi," möönis Crites ja kinnitas, et eelvalimiste ajal toetas ta Trumpi vabariiklastest oponente.

"Näiteks John Kasich olnuks suurepärane presidendikandidaat. Praegu toetaksin ma pigem sõltumatut konservatiivi Evan McMullinit, kes on ennast mitmes osariigis kandidaadiks seadnud."

Critesi meelest on Trumpi toetajad head ameeriklased, keda on vabariiklaste presidendikandidaadi demagoogia eksiteele viinud. "Ma ei süüdista neid inimesi, kes mind ründasid. Ma süüdistan Donald Trumpi ja tema vihakõnesid."

NAGU VANAD SÕBRAD: Hillary Clinton ja Donald Trump on suutnud teineteisel ka kätt suruda. Foto: Reuters/Scanpix

Küsitlused: kord Clinton, kord Trump peal

Laupäevane Washington Posti ja telekanali ABC küsitlus näitas, et Hillary Clintoni edumaa on kasvanud reedeselt kolmelt protsendilt viiele protsendile. Kuid küsitlusi korraldatakse palju ja need on vastuolulised. Telekanali Fox küsitlus näitas Clintonile vaid kahepunktilist edu. Los Angeles Times aga teatas, Trumpi poolt hääletab 48 protsenti valijatest, Clintonit toetab vaid 42,6 protsenti. CNN lükkas selle ümber – nende küsitlus näitas Clintoni kolmeprotsendilist edumaad.

Tegelikult pole üleriigiliste küsitluste tulemustel mingit olulist tähtsust. Homme, 8. novembril valivad ameeriklased veel mitte presidenti, vaid oma osariigi valijamehi. Osariigis enim hääli saanud kandidaat võidab endale kõik (paari erandiga, näiteks Maine ja Nebraska kasutavad proportsionaalset süsteemi) valijamehed. Neid on kokku 538, võiduks on järelikult vaja 270 valijamehe toetust. Neljal korral ajaloos on juhtunud, et rahvalt enim hääli saanud kandidaat ei saagi sellise süsteemi tõttu presidendiks.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee