Eesti uudised

"Teadmata kadunud isiku" mõistet ei täpsustatud 

Katrin Helend-Aaviku, 4. november 2016, 04:00
Foto: Aldo Luud
Veel märtsis leidis siseministeeriumi esindaja, et mõiste "teadmata kadunud isik" täpsustamine on seaduses vajalik, sest see võib aidata kaasa kadunud inimeste leidmisele. Nüüd, kaheksa kuud hiljem, on ministeerium aga teist meelt. 

Riigikogu õiguskomisjon arutas 22. märtsil peetud istungil koos prokuratuuri, politsei ja ministeeriumide esindajatega seda, kas ja kuidas saaks seadusi täiendada, et kadunud inimesi oleks võimalik paremini leida.

Samal teemal

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika nõunik Henry Timberg oli tookord päri SA Kadunud juhi Aare Rüütli välja käidud ideega täpsustada mõistet "kadunud isik" ja pidas seda vajalikuks. Nimelt pole praegu seaduses päris selge, millal politsei võib inimese kadunuks nimetada. Sest alles siis, kui see on täpselt sõnastatud, on võimalik seadust täiendada ja anda politseiametnikule õigus näiteks krediidiasutustele päringu tegemiseks.

Samuti selleks, et teha teadmata kadunud inimesega kokku puutunud kolmandate isikute kõneväljavõtete saamiseks päringuid. Märtsikuisel istungil tõdeti, et see võiks aidata kaasa kadunud inimeste leidmisele.

Istungi protokollist saab lugeda, et otsuseid ei võetud küll vastu, aga paluti siseministeeriumil koos teiste ministeeriumidega sõnastada mõiste "teadmata kadunud isik" ja esitada see komisjonile aprilli teiseks nädalaks.

Nädal tagasi, kui Õhtuleht tegi leheloo aasta tagasi Võrumaal kadunuks jäänud Markkuse vanematega, kel pole siiani vastuseid sellele, mis nende pojaga juhtus, tõstatas SA Kadunud juht Aare Rüütel oma kommentaaris küsimuse, miks ei ole siiani kadunud isiku mõistet sõnastatud.

Artikli ilmumise ajaks polnud siseministeerium Õhtulehele sellele vastust saatnud. Kolmanda päringu peale vastas ministeeriumi kommunikatsiooninõunik Karin Kase lõpuks nii: "Vaatamata sellele, et riigikogu õiguskomisjon arutas kadunud inimeste otsimise teemat oma istungil, ei nõua kehtiv regulatsioon teadmata kadunud isiku mõiste sõnastamist. Samuti ei pea siseministeerium selle väljatöötamist vajalikuks."

Kase põhjendab seda sellega, et kuna inimeste kadumisega seonduvad asjaolud on väga erinevad, lähtutakse iga juhtumi puhul konkreetsetest asjaoludest. Seetõttu olevat tema sõnul ühest definitsiooni sõnastada keeruline ja ka ebavajalik. "Küll aga nõustus siseministeerium õiguskomisjonis arutlusel olnud võimaliku seadusemuudatusega, mille järgi võiks lisada teadmata kadunud inimeste otsimise ka seaduses politsei ülesannete hulka. Praegu on see küll politsei ülesanne, aga seaduses sätestamata," ütleb Kase.

Küsimuse peale, mida see päriselus muudaks, vastab ta, et mitte midagi. "Teadmata kadunud inimeste otsimine on nii praegu kui ka tulevikus politsei ülesanne. See viiks seaduse lihtsalt päriseluga kooskõlla."

Justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Riina Solman ütleb, et justiitsministeerium on kadunud inimese mõiste defineerimise osas siseministeeriumiga ühel arvamusel.
"Kehtiv õigus juba annab vajalikud abinõud," märgib Solman.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee