Maailm

BREXITIT EI TULEGI? Gina Miller seljatas kohtus valitsuse (41)

Tõnis Erilaid, 4. november 2016, 04:00
LAS PARLAMENT OTSUSTAB: Valitsuse vastu kohtusse läinud ja võitnud Gina Miller poseerib parlamendihoone taustal Londonis.Foto: AFP / Scanpix
Viimase õlekõrrena haarasid Euroopa Liidu pooldajad Inglismaal endise modelli Gina Milleri eestvedamisel kinni võimalusest kaevata valitsus kohtusse ja nõuda, et sõnaõigus lahkumise käivitamisel oleks parlamendil. Eile otsustas kõrgem kohus, et seaduse järgi peabki parlament käivitama lahkumisprotsessi – või jätma käivitamata.  

Olgu parlamendi otsus nii- või naasugune, igal juhul tähendab kohtuotsus seda, et Euroopa Liidu aluslepingu 50. artiklis nimetatud lahkumist puudutavaid protsesse ei saa Theresa May valitsus käivitada juba tuleva aasta märtsis, nagu algul plaaniti.

Samal teemal

Peaminister May on kinnitanud, et rahva selge tahe ja valitsuse õigused võimaldavad tal alustada lahkumiskõnelusi ilma parlamendiga konsulteerimata. Kohus arvas teisiti, viidates seadusele, mis tagab parlamendile ainuõiguse teha riiki puudutavaid otsuseid. 

Valitsus kaebab otsuse edasi 

Kohtuprotsessi käivitajate eestvedaja, endine modell ja praegu ühe investeerimisfondi kaasomanik, 51aastane Gina Miller ütles pärast kohtuotsust, et loodetavasti jätab valitsus kasutamata oma õiguse otsus edasi kaevata ja laseb parlamendil otsustada, mis edasi saab. "Selles kohtuasjas pole võitjaid ega kaotajaid. Me teame nüüd, mis on õige. Parlament on oma otsustes suveräänne."

Teine kohtukaebuse allkirjastajate juht, juuksur Deir Dos Santos, ütles, et ta hääletas Brexiti poolt ega kavatse üldse vaidlustada rahva tahet. "Kuid tänane otsus on võit kõigile, kes usuvad parlamendi rolli ja seaduste ülimuslikkust."

Valitsuse esindaja teatas kohe, et nemad näevad asja otse vastupidi: "Rahvas on teinud oma otsuse ja valitsus on otsustanud täita rahva tahet. Seetõttu me kaebamegi praegu tehtud otsuse edasi." 

Parlament venitab oma otsusega? 

Suurbritannial on kiire, sest ülejäänud liikmesriigid keelduvad igasugustest kõnelustest Inglismaa ja Euroopa Liidu tulevaste suhete üle, enne kui formaalselt on käivitatud 50. artiklis ette nähtud protseduurid. Oletatavasti võtavad seejärel lahkumiskõnelused aega paar aastat või rohkemgi.

Kui nüüd esmalt peab Brexiti üle arutama Suurbritannia parlament, siis võib sellele ajale julgesti lisada kuid, kui mitte aasta. Endine minister Pat McFadden on juba öelnud, et lahkumise üle peab arutama mitte üksi parlament, ka rahvas peaks kaasa lööma.

Valitsus on küll kinnitanud, et tahab kõnelusi võimalikult avalikult pidada, kuid pole oma lähtepositsiooni kuigivõrd avanud.

Mida aga valitsus tõenäoliselt kõige rohkem kardab, on see, et Euroopa Liidust lahkumist vastustavad parlamendiliikmed võivad koguni otsustada, et rahvahääletuse tulemus ei tähenda midagi.

Äärmusparempoolne Nigel Farage juba kardabki, et parlament reedab rahva. Ka BBC osutab, et rahvahääletuse eel oli enamik parlamendiliikmeid selle poolt, et Suurbritannia jääks ka tulevikus Euroopa Liitu.

Egas muidu poleks valitsuse juristid hakanud koostama dokumente kõrgema kohtu otsuse edasikaebamiseks juba siis, kui Gina Miller koos oma pooldajatega valitsuse kohtusse kaebas. Vaja oli teha kõik, et otsustusõigus jääks Brexiti-meelsele valitsusele.

Briti ajakirjandus märgib, et kohus astus oma praegust otsust tehes territooriumile, kus pole varasemaid pretsedente.

50. artikkel aga ütleb, et lahkumise otsustab iga riik oma seadusandluse järgi, andes seega laia tõlgitsemisvõimaluse. Juristid on ka kinnitanud, et otsus võib piirata peaministri võimalusi igasugusteks läbirääkimisteks teiste Euroopa Liidu juhtidega.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee