Vulkanoloogid: Roomat ähvardab häving tulemäepurskes (4)

Nende väidet toetavad ka satelliidilt tehtud fotod, mis näitavad vulkaanilises piirkonnas toimuvat. Nimelt kerkib seal maapind kaks kuni kolm millimeetrit aastas, mis on selge märk, et maa-alused kambrid mõni kilomeeter allpool Ariccia, Castel Gandolfo ja Albano linna täituvad magmaga.

Vulkaanipurse võib tähendada, et osa Roomast mattub laava alla või teda tabab koguni Pompei saatus, arvavad uurijad. Tuhapilved on nii vägevad, et varjavad päikese isegi nii kaugel kui Lõuna-Ameerikas.

Kuid see ei juhtu veel homme, lohutavad vulkanoloogid igavese linna elanikke. Suurt ohtu ei peaks tekkima enne, kui 1000 aasta pärast.

Varasemad uuringud märkisid küll, et tulemäel on kalduvus pursata iga 40 000 aasta tagant, kuid praegune rahvusvaheliste teadlaste uurimistöö nihutab selle aja mõnevõrra väiksemaks, 30 000 aastale.

Selline pikk ajavahemik teeb muret, sest maakoore alla jõuab enne purset koguneda väga suur magmakogus ja vulkaan tõenäoliselt mitte ainult ei purska laavat, vaid plahvatab kõigepealt.

"Umbes nagu šampusepudel, kui pudelit raputada ja siis kork lahti lasta," ütles uurimust juhtinud Fabrizio

Marra ajalehele La Repubblica. "Purskele lisanduvad maavärinad. Neid oli viimati tunda 1990. aastate alguses, kui neljamagnituudilisele väringule järgnes hulk järeltõukeid. Tegelikult ongi praegu suurimaks ohuks maavärinad, sest vulkaanil võtab veel 1000 aastat aega, enne kui see purskama hakkab."

Vulkanoloogide hoiatus tuli ajal, kui Itaaliat tabas viimase 36 aasta suurim maavärin, mis jättis 15 000 inimest Norcia linna ümbruses koduta, meenutab Briti ajaleht The Independent. Tänavu augustis sai aga 200 inimest surma maavärinas, mis tabas Accumoli küla, mis pole Norciast kuigi kaugel.