See teadmine on tagant tõuganud näiteks ühistulise pensionifondi Tuleva loomist. Et konkurentsist ja valikuvõimaluste laienemisest saab pensionikoguja ainult võita, võib loota, et turule jõuab veel teisigi uusi pakkujaid. Ent üksikute pensionientusiastide projektidest (isegi kui neid saadab enneolematu edu) ei piisa kõigile väärika vanaduspõlve kindlustamiseks – ka riik peab astuma jõulisi samme pensioniraha paremaks kaitsmiseks. IRLi volikogul seisakule sõja kuulutanud sotsiaalkaitseministril Margus Tsahknal pensionireformi ideid jagubki, ent paraku võib eripensionite kaotamise, pensioniea tõstmise ja pensionite võrdsustamise tööstaaži arvestamise kaudu taga näha soovi kaitsta eelkõige riigi ja mitte tulevase pensionäri rahakotti. Pensionireformi ei saa teha pooliku rehkendusena.
Peenhäälestusest suuremat mõtlemist ootame ka Tsahkna erakonnakaaslaselt ja rahandusministrilt Sven Sesterilt. Vähemalt arutelu väärib ettepanek avada turg välismaistele teenusepakkujatele, rääkimata haldustasu suuruse sidumisest senisest enam pensionifondi tootlusega, et halva investeerimisotsuse tõttu ei põleks vaid rahva raha. Pensioniea kõrval peab paindlikumaks muutuma ka pensionite väljamaksmise kord – pensipäevast pensipäevani elamine ei sobi kõigile. Mille eest kasseerib pettumuse valmistanud fond aga kopsaka väljumistasu, jääb selgusetuks vast kõigile pensionikogujatele.
Päriselt saab riik seisakust välja murda vaid siis, kui inimesed tunnevad, et homne on parem. Kui ülejäänud valitsus pensionisüsteemi põhjaliku ja sisulise reformimisega kaasa ei tule, siis jäävad ka Tsahkna praegused ettepanekud pelgalt peenhäälestuseks.
14 KOMMENTAARI